Ehituse kallinemine pidurdas sektori kasvu

Selle aasta kolmandas kvartalis ehitati Eestis 4% rohkem kui eelmise aasta samal ajal, võrreldes selle aasta eelmiste kvartalitega on aga kasv pidurdunud.

Statistikaameti teatel kasvas ehitus esimeses ja teises kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes vastavalt 28% ja 17%.

Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on peamiseks põhjuseks, miks ehitusmahud kolmandas kvartalis vähenesid, elamuehituse kasvu pidurdumine.

?Parimad ajad elamuehituse kasvu osas on möödas,? sõnas Lauri, samas lisades, et ka sellisel tasemel on elamuehituse maht väga korralik. Edaspidi võib tema hinnangul oodata sarnaseid kasvunumbreid.

Olulise tegurina nimetas Lauri ka ehitusvõimsuse nappust, mis hakkab takistama ehitusmahtude kasvu.

Ka märkis Lauri, et oma mõju on kindlasti hindade tõusul ja see mõju võib ka edaspidi avalduda. ?Kui hinnad jätkavad tugevat tõusu, siis võib tagasilöök veel suurem olla,? lisas Lauri.

Statistikaaameti juhtivstatistiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusmahtude kasvu aeglustumise taga suures osas ehitushindade kiire tõus sel aastal. Ehituskallidus kasvas selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,5 protsendi võrra ? selline kasv on viimaste aastate rekord.

Tugev langus oli suuremate, üle 20 töötajaga firmade osas. Jooksevhindades oli nende puhul mahtude kasv 4,1 protsenti, kuid võttes arvesse ehitushinnaindeksit, oli tegu kolmandas kvartalis hoopis 2protsendilise langusega.

Samas on Sinisaare sõnul aga kasvanud tellimuste ja väljastatud ehituslubade arv. ?Ehitust võidakse aga alustada järgmises kvartalis või alles tuleval aastal,? lisas Sinisaar.

ASi Skanska EMV juhi Jaanus Otsa sõnul ei ole ehitus ärivaldkond, mille arengut saaks iseloomustada ühe kvartali põhjal. ?Ehitused ise kestavad 3?5 kvartalit keskeltläbi,? lausus Otsa. ?Kuna Eesti majandus kasvab praegu umbes 5?5,5 protsenti ja teeb seda ka edaspidi, siis mina ehituses langust ei näe.?

Otsa tõi välja, et peale kohaliku investeerimisvõime tuleb mõelda ka sellele, et ehituse kasvu aitab mõjutada infrastruktuuri ehitamine erinevate struktuurifondide abiga. ?Mida paremini suudab Eesti need projektid ette valmistada ja ära kaitsta, seda rohkem sünnib kasu Eesti majandusele ja ka ehitajatel on siis rohkem tööd,? ütles Otsa.

ASi FKSM juhi Kaido Fridolini sõnul on ehitusturg stabiliseerumas ning ehitusturu langust tunnetada ei ole. Pigem oli Fridolini jaoks üllatav see, et esimeses ja teises kvartalis kasvas ehitusturg nõnda palju ? vastavalt 28 ja 17 protsenti.

?Turg on stabiilne ja toimib hästi, alati ei saa tõusta 20 protsenti,? sõnas Fridolin. ?Tegelikult on Eesti ehitusturg nii väike, et ühe-kahe suure objekti käivitamine ja lõpetamine mõjutab kvartali kasvu või langust tõsiselt,? sõnas Fridolin, viidates, et kevadel valmisid mitmed suured kaubanduskeskused ning hotellid.

ASi Harju Ehitus juhatuse esimehe Aare Neudorfi sõnul hakkab palgatõus ehitussektoris mõjutama kasvu alles järgmisel aastal. ?Lepingutes, mis on sõlmitud suuremate tööde osas, tellijad veel väga palju palgatõusu peale mõelnud pole,? sõnas Neudorf. ?Need on rohkem järgmise aasta probleemid.?

Tänavust aastat peab Neudorf erandlikuks, kuna tavaliselt ei saavuta ehitusfirmad suurimat kasvu esimeses kvartalis. ?Esimene kvartal on tavaliselt kõige raskem,? ütles Neudorf, kelle hinnangul võis esimese kvartali kasv olla pooljuhuslik, kuid kindlasti mõjutasid esimest poolaastat kevadel valminud suured kaubanduskeskused ja hotellid. ?Plaanimajandust meil küll pole, aga tegelikult on nii, et riigieelarves vastu võetud projektid hakkavad turule tulema veebruarist aprillini ja sellest seisukohast võttes peaks esimene kvartal alati lahjem olema.?