Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Etendus, mille pärast tasub Pärnu sõita
Kui teil talvekuudel pole otsest vajadust suvepealinna külastada, siis nüüd on selleks hea põhjus olemas. Läinud nädalavahetusel Pärnu Endla Küünis esietendunud Selagh Stephen-soni tragikomöödia ?Vee mälu? haaras publiku endasse esimestel minutitel.
Northumberlandis Inglismaal 1967. aastal sündinud Stephenson alustas oma näitekirjanikukarjääri kuuldemängudega BBC-le. Tema esimene teatritükk ?The Memory of Water? (?Vee mälu?) tuli lavale 1996. aastal Londonis Hampstead Theatre?is ja võitis kohe West Endi Teatriühingu välja antava Laurence Olivier? auhinna kui parim komöödia ning alustas kiirelt oma võidukäiku kogu maailmas.
Lavastus toob publiku ette elu kõigis oma värvides. Lugu räägib kolmest õest, kes üle pika aja tulevad kokku oma ema matuseks. Lapsepõlvekodus olles elustuvad unustatud mälestused, millest nii mõnedki saavad uued tõlgendused või tõusevad uude valgusesse. Kolm naist satuvad oma elu pöördelisel momendil küsimuste ette oma olemusest seoses mineviku varjude, hetkeolukorra ja tulevikulootustega.
Kuigi tegu on näidendiga, mille kohta võiks ka öelda, et lugu lavastab end ise, on lavastaja Madis Kalmet teinud suurepärase töö ja lavale toonud ansamblimängu, kus rollides säravad võrdselt Lii Tedre (ema Vi), Piret Rauk (tütar Mary), Piret Laurimaa (tütar Teresa), Ireen Kennik (tütar Catherine) ning nende mehed Jaan Rekkor (Mike) ja Ago Anderson (Frank). Kunstnikutöö on Kristiina Mündilt, muusikaline kujundus Feliks Kütilt.
?Vee mälu? Endlas on enne jõule suurepärane võimalus läbi pisarate naerdes mõtiskleda elu põhiväärtuste üle.