Puidutööstused pole rahul raiepiirangutega

Seadusepiirangute ja kaitsealuste maade ulatusliku suurendamise tõttu raiutakse metsa igal aastal vähem kui võiks.

?Nii teravat palgipõuda poleks tekkinud, kui meie metsades raiutaks sama palju, kui kümne aasta arengukava ette näeb,? ütles Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv. ?Et toodangumahtusid säilitada, on tööstused sunnitud suurendama importpalgi osa.?

Talijärve sõnul ilmnevad eriti suured käärid arengukava ja tegelikkuse vahel Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puhul. ?Ka prognoosid erametsade raiemahtude osas on erinevate piirangute ja Natura alade laienemise tagajärjel hakanud jõudsalt vähenema,? lisas Talijärv.

2002. aastal heaks kiidetud Eesti metsanduse arengukava kohaselt peaks Eesti suurim toormemüüja RMK näiteks raiuma aastas 3,28 miljonit tihumeetrit metsa, kuid raiub tänavu vaid 2,56 tihumeetrit. Järgmise aasta raiemahuks on RMK planeerinud 2,46 miljonit tihumeetrit.

?Loomulikult võtsid omanikud strateegilisi otsuseid ning investeeringuid tehes arvesse Riigikogus kinnitatud metsanduspoliitika,? ütles Võrumaa suure saeveski ASi Toftan juhataja Tiit Kolk. Kolgi andmeil investeeris Toftan eelmisel aastal 45 miljonit krooni.

?Raiemahtude vähendamiseks tehtud populistlikud otsused on viinud olukorrani, et Eesti palk on juba kallim kui importpalk,? rääkis Kolk. ?Raha toorme eest läheb Venemaale, sest sealt saab palki odavamalt.?

Ka Tartu metsatööstusfirma ASi Lemeks MT juhataja Jüri Külvik ja Rakvere lähedal asuva ASi Stora Enso Timber Näpi saeveski juhataja Jaano Haidla kinnitasid, et on investeeringuid planeerides arvestanud metsanduse arengukavaga. Näpi saeveski on eelmisel ja sellel aastal investeerinud kokku 125 miljonit krooni. Lemeks MT on koos kaasomaniku ASiga Rait investeerinud mullu mahapõlenud Viiratsi saeveski taastamisse 80 miljonit krooni.

RMK nõukogu esimehe Andres Onemari sõnul on RMK raiemaht igal aastal vähenenud 3?4 protsenti. ?Raiemahud vähenevad looduskaitseliste piirangute laienemise ja mitmete raiet piiravate seadusesätete tõttu,? põhjendas ta.

?Metsanduse arengukava oli simulatsioon, mis ei tuginenud andmebaasidele. Samuti ei saanud selle koostamisel arvestada praegu kehtivaid piiranguid,? lausus RMK metsanduse osakonna turundusjuht Ulvar Kaubi.

Kaubi ütles, et kui keegi saeveskitest on oma tulevikuplaane tehes võtnud aluseks Eesti metsanduse arengukava, siis see on saeveski enda risk. ?Statistiliste numbrite puhul tuleb alati arvestada teatud veaprotsendiga,? seletas Kaubi.

Raiepiirangud Eesti metsades pole põhjendatud, ütles metsanduse arengukavas ette nähtud raiemahtude arvutaja metsandusteadlane Artur Nilson.

?Hoida tuleb mitte metsa, vaid metsa juurdekasvu,? rõhutas Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor Nilson. ?Tuleb hoolitseda selle eest, et mets kasvaks hästi ja saaks õigel ajal maha raiutud.? Nilsoni andmeil on Eestis palju kriitilises piiris metsasid, mille puidu väljatulek väheneb iga aastaga, kui metsa maha ei raiuta.

Nilsoni sõnul oli tema üks, kes metsanduse arengukavas pani paika raiemahud nii riigi-, era- kui ka kaitsemetsades. ?Minu pakutud raiemahud protestiti, sest need tundusid liiga suured,? meenutas Nilson. ?Metsakorralduskeskus arvutas kõik omakorda üle ning isegi lisas veidi mahtusid juurde.?

Nilson on veendunud, et raiepiirangud on populistlikud ning arengukavas ette nähtud raiemahud ei teeks Eesti metsadele midagi halba. ?Nähtavasti oleme ühiskonna arengus jõudnud faasi, kus ratsionaalsele mõtlemisele on vähe ruumi jäänud,? seletas Nilson. ?Keskkonnaministeerium eesotsas ministriga kogub poliitilist kapitali. Seda on tädi Maalilt kõige parem saada, kui deklareerid vaid looduse kaitsmist.?