Eestimaine tööjõud riputab tööriistad varna

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 5. detsember 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestimaine tööjõud riputab tööriistad varna
Kui palju täpselt on Eesti elanikke pärast piiride avanemist välismaale tööle suundunud, ei tea keegi. Fakt on aga see, et sotsiaalministeeriumist tööturuteenuste osutamise loa on tänavu saanud enam kui pooled 50 ettevõttest, kes praegu selles vallas tegutseb. Töökoha välismaal leiaksid kõige erinevamate ametite esindajad: arstid, õed, sotsiaaltöötajad, ehitajad, autojuhid, santehnikud, keevitajad, teenindus- ja põllumajandustöötajad jne.
Vaid paar kuud tegutsenud töövahendusfirma Jobbxtra värbamisjuht Julia Bogarinova sõnab, et eestimaalaste huvi välismaale tööle mineku vastu on väga suur. ?Septembrist alates on meie andmebaasi oma CV sisestanud juba üle 2000 inimese,? sõnab Bogarinova. ?Need inimesed oleks sobiva pakkumise korral valmis kohe välismaale tööle asuma.?
ASi EMT personalijuhi Milvi Tepi sõnul pole töötajate välismaale lahkumise probleem täna ettevõtte jaoks veel terav, kuid EMT on ohu endale siiski selgelt teadvustanud. ?Pooled meie töötajatest on sellise erialase ettevalmistusega, et põhimõtteliselt leiaksid erialase töö ka väljaspool Eestit,? räägib Tepp. ?Osa inimesi ei peaks kaugtöö võimaluste tõttu isegi füüsiliselt Eestist lahkuma.?
Tepi sõnul on EMT personalistrateegia üheks prioriteediks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele ettevõttesiseste arenguvõimaluste otsimine ja kindlustamine, samuti arenguvõimaluste leidmine Eesti Telekomi Grupis või suurosaniku TeliaSonera piires. ?Oleme selle tegevusega veel algusjärgus, kuid võtame asja väga tõsiselt,? lisab Tepp.
?See on reaalsus, mida me palga mehaanilise tõstmisega ei lahenda,? ütleb rahandusminister Taavi Veskimägi. ?Need inimesed, kes lähevad välismaale palga pärast tööle ? ega neid ei saagi kuidagi siin kinni hoida.?
Kui paljude töötajate lahkumise kannataks Eesti välja, ei oska Veskimägi öelda. ?Peab tegema kõik selleks, et Eestist ei lahkutaks välismaale tööle ja eriti peame me kodus hoidma ?ajusid?,? sõnab Veskimägi. Tema sõnul pole tööjõu väljarände probleemi lahenduseks kindlasti mitte võõrtööjõu Eestisse sisse toomine, vaid pigem kohapealsete inimeste tööviljakuse ja seejärel ka palkade tõstmine.
Ventilatsiooni- ja automaatikatöid tegeva ASi Clik kaotused on viimase aasta jooksul olnud küllalt suured ? 70 töötajaga ettevõttest on Soome tööle asunud üle 10 inimese. ?Eks ikka parema palga pärast,? ütleb ASi Clik juhataja Villu Põldmäe töötajate lahkumise põhjuseks. ?Muidugi on see meile suuri probleeme tekitanud, sest ega meile vajalike oskustega mehi kuskil koolis ei õpetata.?
Põldmäe sõnul on Clik oma töötajad ikka ise välja õpetanud. ?Seda enam on kahju, kui õpetad asjaliku mehe välja ja ta läheb siis ära välismaale,? ütleb Põldmäe.
Noored arstid lähevad välismaale tööle otse ülikoolist, sest pärast Eesti liitumist ELiga on see muutunud lihtsaks ja residendi pisike palk ei meelita Eestisse jääma.
?Meie problem polegi vast see, et võetakse töölt lahti ja minnakse välismaale tööle, kui just see, et residendid ei tule meile tööle,? ütleb TÜ Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. ?Erialati on residentide arvud väiksed, vaid paar inimest, ning me ju arvestame nende meile tööle asumisega.?
Einasto ei oska täpselt öelda, kui paljud kliinikumi töötajad on välismaale tööle asunud, kuid ütleb, et see arv võib olla kümmekonna umber. ?Kuni Eesti liitumiseni ELiga oli minek raskem, kasvõi bürokraatlike takistuste koha pealt,? räägib ta. ?Nüüd tuleb teha vaid keeleeksam, kui sedagi ? radioloog ei pea oskama keeltki, tema vaatab ainult pilti.?
Einasto ei julge veel loota, et lahkumislaine järgmisel aastal väheneb, sest arstide palgatõusuga on asi segane. ?Kui raha leitakse, tuleb õdedel-arstidel palgatõus, kui raha ei leita, hakkavad nad jälle töökuulutusi vaatama.?
Välismaale kipuvad ka bussijuhid, ainuüksi Tallinna Autobussikoondisest (TAK) on tänavu välismaale tööle läinud 9 bussijuhti.
TAKi suhtekorraldusjuhi Sirje Rohti sõnul on välismaale tööle mindud just sel aastal. ?Eelmisel aastal ei läinud välismaale tööle ühtegi meest, siis alles täideti ankeete, käidi vestlustel ning kohapeal asja uurimas,? räägib Roht. Varem Tallinna linnaliinidel sõitnud bussijuhid on läinud tööle Soome, aga ka Inglismaale ja ?otimaale.
Töötajate välismaale tööle asumist kurdavad ka teised bussifirmad. ?Brutopalga vahed on 4?5kordsed, arusaadav ju, et selle nimelt tasub tõesti ära minna,? ütleb ASi Tarbus juht Valter Keis, kelle juhitavast ettevõttest on tänavu Soome tööle asunud 4?5 inimest. ?Lähevad just noored ärksamad inimesed, kes siingi tubli tööga silma paistavad.?
Keisi sõnul on küllalt keeruline leida äraminejate asemele uusi töötajaid, sest tagavarapinki pole. ?Noored mehed ei taha selle ameti peale tulla,? sõnab ta.
2000 töötajaga Balti Laevaremonditehasest on välismaale tööle läinud mõned spetsialistid, seevastu võõrtööjõudu on ettevõte küll Eestisse toonud ? praegugi töötab laevaremonditehases 100 laevaehitajat Ukrainast.
Ukrainast tööjõu toomine pole siiski tingitud sellest, nagu oleks Eesti oma laevaehitajad välismaale ära läinud. ?Eestis lihtsalt polegi selliste ametite esindajaid,? sõnab Balti Laevaremonditehase personalijuht Heinart Puhkim.
Puhkimi sõnul on töötajate välismaale tööle asumine aktuaalne teema ettevõtte jaoks kogu aeg, olgugi et massiliselt pole töötajad laevaremonditehasest välismaale tööle kippunud. ?Mõned töötajad on läinud Ameerikasse, samuti Soome on mindud, kuid on ka ära käidud ja tagasi tuldud,? sõnab Puhkim. ?Eks küsimus on palgas, sest loomulikult ei suuda me maksta töötajatele sellist palka nagu Soomes, kuid siin tuleb ka vaadata tööviljakuse poolt.?
Mitmed uuringufirmad uurisid enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, kui paljud eestlased oleks valmis asuma piiride avanemisel tööle välismaale, ning jõudsid väga erinevate järeldusteni.
Emor, kes uuris töötajate valmisolekut asuda Euroopa Liitu tööle aprillis, selgitas välja, et Eesti täisealisest elanikkonnast oleks valmis välismaale tööle asuma 17 protsenti.
Valmisolek Euroopa Liitu tööle minna oli kõige madalam Lätis, kus välismaal töötamist on valmis kaaluma 13 protsenti inimestest, seevastu Leedus oli iga viies inimene valmis välismaale tööle asuma.
Saar Poll uuris välismaal töötamise soove eelmise aasta lõpus ja selgitas välja, et 15?64aastastest inimestest sooviks välismaal töötada 42 protsenti. Peamine põhjus, miks seda tahetakse, on palk.
Poliitikauuringute keskus Praxis aga uuris samal ajal, mida mõtlevad välismaale tööle minemisest tervishoiutöötajad, ja leidis, et üle viie protsendi tervishoiutöötajatest on valmis kohe välismaale tööle minema, peamine põhjus on siinne madal palk. Lisaks kaalusid ligi pooled arstidest-õdedest seda sammu.
Kõige kindlamad välismaale soovijad on residendid, kellest eelmise aasta lõpus tehtud uuringu põhjal suunduks kindlasti välismaale tööle kümnendik. Residendid olid ka need, kes soovivad minna alaliselt välismaale või siis kõige pikemaks ajaks.
Hetkel kuum