Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaua kestab võimaluskahju?
Hansapanga aktsia lõpetas reede taas uue rekordiga, kallinedes 1,32 protsenti, 144,26 kroonini. Aasta algusega võrreldes on aktsia hind kerkinud 72% ning pärast fondiemissiooni (ehk viimase seitsme kuuga) 44%.
Hansapanga eeskuju nakatas ka Kalevi juhti Oliver Kruudat, kes otsustas ka Kalevi aktsiatele fondiemissiooni korraldada. Reedel oligi esimene nn splitijärgne kauplemispäev, mis lisas aktsia väärtusele 1,6%.
Reedese Äripäeva kaanelugu kirjutas sellest, et ehkki aktsiate hinnad teevad meil järjest uusi rekordeid, läheb suurem osa aktsiatulust eestlastest mööda. Sellist olukorda, kus investoril jääb tulu teenimata selle pärast, et ta ei kasutanud õigel ajal võimalust investeerida, nimetatakse võimaluskahjuks (inglise keeles opportunity loss).
Miks siis eestlane aktsiaturule ei investeeri ning laseb kogu tulu välismaalastel välja võtta?
Esimene ja peamine põhjus on 1997. aasta krahh. Sellest rääkis reedeses Äripäevas väikeinvestor Albert Sibrik, kes on pärast börsikrahhi investeerinud Hansapanga ja Merko Ehituse aktsiatesse 335 000 krooni, mis on mõne aastaga kasvanud 3,4 miljoniks ehk kümnekordseks. Ka ise olen rääkinud paljudega, kes tunnistavad, et pole börsikrahhist saadud kõrvetustest üle saanud ning eelistavad investeerida kinnisvarasse.
Kinnisvarabuum on ka teiseks põhjuseks, miks inimesed hoiavad aktsiaturust eemale. Kinnisvaraarendajate propaganda, et kinnisvarahinnad ainult tõusevad ja kinnisvarakrahh pole võimalik, on tekitanud palju uskujaid ja viimased aastad kinnisvaraturul näivad seda kinnitavat. Peale usu, et kinnisvara on hea investeering, mida saab tulevikus kasumlikult realiseerida, ei osta paljud aktsiaid lihtsalt selle pärast, et kinnisvaralaen tahab tagasimaksmist.
Millal ja kas üldse pöörduvad eestlased aktsiaturgudele tagasi? Kindlasti pöörduvad, aga selleks oleks vaja üht nn rahva-IPOt (aktsiate avalikku esmaemissiooni). USAs oli niisugune Fordi avalik esmaemissioon viiekümnendate aastate keskel, pärast mida hakkasid aktsiatesse investeerima ka tavalised inimesed.