Naabrimees muudab pahaaimamatu korteriostja elu maapealseks põrguks

Kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja Monika Kuntsel tunnistab, et sõda naabriga võib vastse korteriomaniku elu päris keeruliseks muuta ja rohtu on sellele raske leida.

?Kui naaber on pidevalt üle piiri minemas, rikub öörahu, tuleb politsei kutsuda ja teha seda järjekindlalt,? soovitab Kuntsel. ?Politsei fikseerib rikkumise protokolli, kui protokolle on juba kolm, on ühistul põhimõtteliselt õigus alustada korteri sundvõõrandamisega. Korteriomanikku aitavad distsiplineerida ehk ka haldusõigusrikkumise eest määratavad trahvid: kui inimene trahve ei tasu, läheb asi lõpuks kohtutäituri kätte.?

Üürnike korrarikkumistega on mõnevõrra lihtsam võidelda: määratud trahvid tuleb tasuda korteri omanikul, kes tavaliselt sellisest probleemide allikast huvitatud pole.

Politsei kutsumine ei too Kuntseli hinnangul alati lahendust : tavaliselt võtab rahurikkuja end pärast politsei külaskäiku mõneks ajaks kokku, siis aga jätkuvad probleemid vana jada mööda. ?Paraku on nii, et tavaliselt üks pool lõpuks väsib või lahkub. Hulludega võidelda on raske. Kui keegi uputab pidevalt ja ei lase sisse, on võimalus trahvida ja võidelda, samas on see ikkagi suur aja- ja närvikulu,? nendib Kuntsel.

Ka Tallinna ja Harjumaa Korteriühistute Liidu juhatuse liige Kaimar Ilves nendib, et politseist on tavaliselt siiski ajutiselt abi: ?Kui inimene kuuleb politsei koputust, siis tants ja lärm vaibub tavaliselt vähemalt sellekski korraks.?

Monika Kuntseli sõnul on murekohaks ka koduloomad, kes jäetakse päevaks üksi koju. Kui koer päev otsa haugub, võib see ka väga kannatliku inimese lõpuks murda. Ning kui terve maja peale on üks andunud kümne kassi pidaja, siis haiseb terve maja. ?Kasside toitja tavaliselt noogutab kriitikat kuuldes ja lubab mitte kalasid vedelema jätta, samas jätkub kõik vanaviisi,? ütleb Kuntsel.

Korteri soetajal ei tasu müüja kinnitusi rahulikust majast üldjuhul puhta kullana võtta. Müüja huvides pole probleemidest ausalt rääkida. Ostjal tasub õhtusel ajal, kui inimesed on kodus, majast läbi käia ning rääkida naabritega. ?Nii saab mingi aimu maja elanikest ja ka läbikostmisest. Tasub üles otsida ka korteriühistu esimees,? nendib Kuntsel.

Kaimar Ilves soovitab samuti kõnelda korteriühistu esimehega: ?Nii saab potentsiaalsele ostjale selgeks ka maja kodukord, mis kokkulepped on ürituste, koristamise ja muu asjus. Kodukorra rikkujat ei saa küll seaduse järgi karistada, kui inimene samal ajal seadusega vastuollu ei lähe, aga see on kokkulepe inimeste vahel, kes majas elavad.?

Monika Kuntsel tõdeb, et lõppkokkuvõttes on korteri ost ikkagi loterii, kus võib minna hästi, võib aga sattuda probleemide otsa. Viimasel puhul tuleb proovida probleemi lahendada, aga kui ikka välja ei kannata, ei jää muud üle kui ise ära kolida. Kui taluvusmõõt on täis, pole enam midagi teha.

Märt Jõesaare uue kodu soetamise saaga lõppes õnnelikult: pahatahtlikust naabrist sai ta teada enne ostudokumentide vormistamist. Tema sõnul oli see siiski heaks hoiatuseks. ?Meil olid juba hindamised tehtud, notari aegki põhimõtteliselt paigas, hea, et jaole saime,? nendib Jõesaar. ?Olime ostmas maja alumist korrust, meile sobis nii maja kui küsitav hind, vaid aiaga oli väikeseid probleeme, see oli reaalosadeks jaotamata. Kuulsime küll, et senine omanik ja ülemise korruse omanik naaklesid, aga esiotsa ei pööranud sellele tähelepanu. Enne lepingule allakirjutamist läksime siis mehega läbi rääkima, et kokku leppida aia jagamine. Ta teatas, et seda maja pole mõtet osta. Uurisime, et miks. Tema vastu, et hakkab meid kiusama. Et eelmise omanikuga ta läbi ei saa ning et ta kavatsevat viha meile üle kanda. Seejärel demonstreeris mees oma mõjutusvõtteid, hakkas üles-alla hüppama, põrgates nagu pall. Kui suur ja paks mees ikka täiest jõust hüppas, värises terve maja,? meenutas Jõesaar. ?Ta põrkas nii, et kõik seinad värisesid.?

Sellega demonstratsioonesinemine veel ei lõppenud: tummaks löödud ostuhuviliste ees haaras ta nurgast läbilõikava tooniga jahisarve ja kukkus seda nende vahel puhuma. ?Lõpetuseks teatas meile, et on töötu ja saab seda põrgut meile päevade kaupa korraldada,? meenutab Märt Jõesaar. ?Valisime teise maja ja ei kahetse.?