ÄP fototoimetus • 5. detsember 2004 kell 22:00

Tööjõu väljavool viib tippjuhid varumeeste pingile

Piirangute vähenemine välismaale tööle minekul ning sel aastal Eestis tegevust alustanud arvukad tööjõurendifirmad esitavad meie ettevõtete juhtidele ja omanikele järgnevatel aastatel tõsise väljakutse ? kuidas olla edukas Euroopa tööjõuturul konkureerides?

Äripäev on kindel, et paljud Eesti ettevõtted peavad oma senist palgapoliitikat ja motivatsioonisüsteeme muutma, sest vastasel korral võivad siinsed firmad jääda ilma headest spetsialistidest.

Eesti ja Euroopa Liidu vanade liikmesriikide palgatase erineb kordades. Näiteks Soomes on keskmine palk umbes 38 000 krooni, Eestis 7000 krooni. Heal spetsialistil on võimalik viis korda rohkem teenida Tallinnast 80 kilomeetri kaugusel. Kui juba praegu tullakse mujalt Eestist pealinna tasuvamale tööle, siis miks mitte minna veelgi parema teenistuse jahile põhjanaabrite juurde?

Vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist lohutasid Eesti poliitikud ja äriliidrid end sellega, et massilist Euroopa Liidu liikmesriikidesse tööle asumist ei toimu, sest inimesed ei julge lihtsalt nii suurt muutust enda elukorralduses teha. Tänast Äripäeva kaanelugu lugedes tundub, et need arvamused ei pidanud paika. Välismaale tööle minekuga võib tekkida nn doominoefekt ehk midagi sarnast II pensionisambaga liitumise või eluasemelaenu võtmisega.

Tööjõurendifirmade näol on olemas aktiivsed müügimehed, kes sulle välismaal töötamise võlusid meelde tuletavad. Ja kui tutvusringkonnas on juba keegi otsustanud mujale tööle minna, siis julgustab see ka teisi.

Kui sinu ettevõttest leiab mõni töötaja parema töökoha näiteks Soomes või Rootsis, siis võib ta kaasa meelitada teisedki töötajad. Nii juhtus umbes 70 töötajaga ventilatsioonifirmas Clik, kust on Soome lahkunud üle kümne spetsialisti. Nii suur tööjõu voolavus võib vajutada tõsise pitseri ettevõtte konkurentsivõimele.

Töötajate lahkumine välismaale valmistab paljudele ettevõtjatele tuska. Sa koolitad töötaja välja ja siis tullakse ning ostetakse ta lihtsalt üle. Sellise arengu vältimiseks pead mitu korda töötajate palka tõstma. Kusjuures sa ei pruugi pääseda ainult ühe töötaja palgatõusuga, vaid pead kergitama ka teiste spetsialistide töötasu, mis siis, et nemad pole võib-olla veel läände minekule mõelnud. Avanenud tööjõuturg suurendab lähiaastatel järsult Eesti firmade kulusid.

Võib küll lohutada, et pereinimeste motivatsiooni mõnda teise riiki tööle minna pärsib kodu. Aga see on nõrk lohutus. Inimesed on end koormanud eluasemelaenudega ja väljavaade oma sissetulekuid kordades suurendada ning laenukohustusest vabaneda ahvatleb n-ö visiitabielu kasuks otsustama.

Ettevõtte juhtide ülesanne on luua selline keskkond, mis ei pane töötajaid uusi väljakutseid otsima. Kui töötaja juba otsib paremaid jahimaid ja sobib oma oskuste poolest töötama välismaal, siis on teda raske ?kinni hoida?.

Uus olukord tööjõuturul võib bumerangina valusalt lüüa ettevõtete juhte, sest firmad satuvad uude arengufaasi. Mitmekordne palgatõus pole uues olukorras lahendus, mis meeldiks omanikele. Kui tippjuht ei suuda välismaal teenitava kõrge palga argumendi tugevust oma töötajate silmis vähendada ja töötajaid kinni hoida, siis võib firmajuht ühel hetkel ise omaniku käest hundipassi saada ning avastab end tippjuhtide varumeeste pingil.

Autor: ÄP

Hetkel kuum