• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulemustasu saava töötaja põhipalk peab tagama tema ellujäämise

    Palgasüsteemi eesmärk on innustada inimesi andma tööandja heaks maksimumi ning hoida häid inimesi enda juures. See süsteem on aga igas ettevõttes individuaalne, rääkis PW Partnersi tegevjuht Peeter Võrk seminaril ?Kuidas maksta palka?.
    Hüvesid võib olla piiramatu hulk, nii palju, kui tööandja suudab välja mõelda. Koolitus, pensionifondi osakud, kindlustus on hüved, mida töötaja ei saa kohe kätte. Põhipalk on aga töötajale garanteeritud. See peab katma tema põhivajadused, et ta ellu jääks, ta peab suutma toitu osta ja elamispinna eest maksta. See peab vastama ka tööturule.
    Hilisemal palgatõusul võib olla neli ajendit: inflatsioon, inimese areng, arenguvestlus ja töötaja nõudmised. ?Kui tööliste palk on väike, siis inflatsiooni tingimustes ei jää nad ühel hetkel enam ellu,? rääkis Võrk. See tegur ei ole asjakohane tippjuhtide palgatõusu puhul. Kui töötaja areneb, siis sellise inimese turutase on kõrgem ja tööandja tõstab ta palka. Arenguvestlusega seoses tõstetakse palka, kui jõutakse ühele meelele, et töötajale pandud ootused on täidetud. Neljas tegur on töötaja initsiatiiv. Palka julgevad juurde küsida ja seda ka saavad töötajad, kel on hea jutuvada ja kes on julged.
    Alamakstud inimene ei ole rahul ega efektiivne. Ülemakstud töötaja ei ole ka efektiivne, pigem osutub ta laisaks, rääkis Võrk.
    Palgatöötaja alternatiivina võib tööandja kasutada ka FIEsid, kelle võib boonussüsteemist välja jätta. Samuti võib rakendada järjest enam levivat töötaja rentimise teenust, näiteks raamatupidamises, personalijuhtimises.
    Preemiate maksmisel tuleks suunduda sinnapoole, et see oleks individuaalpreemia. Raamatupidajal ja sekretäril ei pea olema tulemustasu, müügimehel peab. See, kes saab mõjutada tulemust, peab saama tulemustasu. Sageli makstakse tulemustasuks kindel protsent käibest, kuid see on viga: müügimees saab teha allahindust, tema ei peaks saama käibest protsenti. Normaalne oleks pakkuda talle kattest või kasumist protsenti, kui seda saab mõõta, ütles Peeter Võrk.
    Mida rohkem maksab ettevõte tulemustasu, seda vähem võtab ta riski. ?Makske põhipalka vaid nii palju, kui töötajal on vaja elus olemiseks,? soovitas Võrk.
    Võrk peab õigeks maksta preemiat firma aastakasumist kõigile, kes on tulemust kujundanud. Samas ei poolda ta kõigi töötajate kohustuslikus korras koolitamist. ?Koolitama peab neid, kellest me usume, et nad on lojaalsed ja teevad hästi tööd,? ütles Võrk. Koolitus on preemia element.
    Tulevikutrend on kindlustus ja pensionifondid, töötaja saab sinna paigutatud raha kätte hiljem.
    Meie palga- ja boonussüsteem on väga lihtne: maksame konkurentsivõimelist põhipalka ja tulemustasu. Tulemustasu on aastapõhine. Selle saamine sõltub nii ettevõtte kui ka iga inimese tööeesmärkide täitmisest.
    EMT eelistab mitte otseselt rahas väljamakstavaid soodustusi. Samuti tahame, et soodustused toetaksid meie organisatsiooni väärtusi, suunaksid meie inimesi tegelema asjadega, mis on toetuseks kogu firma arengule ja tulemuslikkusele.
    2002. aastast on meil soodustusena kasutusel personaalse arengu ja tervise fond.
    Selle fondi puhul on tegemist virtuaalse rahaga, võrdselt kõigile organisatsiooni liikmetele, mida inimene ei saa otseselt kätte, kuid ta saab seda kasutada sihtotstarbeliselt kas koolituseks või oma tervise eest hoolitsemiseks: sportimine, tasulised meditsiiniteenused.
    Meie areng on olnud kiire ja juba teist korda viie aasta jooksu võtsime ette töökohtade hindamise.
    Seekord haarasime kaasa hoopis laiema n-ö hindajate ringi. Tegime olulise palgapoliitilise otsuse ? kõige madalama ja kõrgema palgaastme miinimumpalga vahe on meil kümnekordne.
    See on natuke radikaalsem kui Skandinaavia kolleegidel. Domineerib individuaalne tulemuspalk, kuid samas on meil tiime, kus me ei ole pidanud otstarbekaks sisemist ebatervet konkurentsi ? on tiimi tulemuspalk.
    Tulemuspalga arvestuses on esindatud kõik ajaperioodid, kuust aastani. Uuest aastast kavatseme olukorda ühtlustada, jäävad vaid kvartaalne ja aasta tulemuspalk. Kõikidel tulemuspalga saajatel on teada lagi, mis võib olla väga erinev.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).