Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsikommentaar: makronäitajate mõju börsile peaaegu olematu
Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 6,2 protsenti, mis oli protsendipunkti võrra rohkem, kui aasta tagasi.
Erinevalt muust maailmast ei tähenda aga head või halvad makromajandusnäitajad meie börsile suurt midagi. Börs elab oma elu ning aktsiate hinnatõusud või langused sõltuvad rohkem sellest, kui suure hooga investeerivad parajasti välisinvestorid.
Välisinvestoritel on reeglina üldine pilt, milleks viimased paar-kolm aastat on olnud Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning nüüd liitumine rahaliiduga. See, kas aktsiate hinnad liiguvad kiiremas või aeglasemas tempos ja mis suunas, sõltub sellest, millal on liitumisega seotud olulised tähtajad. Viimase poolteise aasta jooksul on neid olnud kaks ? eelmise aasta 14. september, mil toimus referendum ning selle aasta 1. mai, mil toimus tegelik liitumine. Nende kuupäevade eel toimus suurem hinnaralli. Nii kerkis Äripäeva indeks 2003. aasta augustis 15,9 protsendi võrra. Selle aasta esimese kvartali jooksul kallinesid juhtivate aktsiate hinnad keskmiselt 18 protsendi võrra. Aprilli keskel hakkas juba kasumivõtt ning indeksi saldoks jäi kerge miinus.
Aga selleks, et konkreetsed makromajandusnäitajad (SKP, THI jmt.) börsipäevale mõju avaldaks, oleks vaja kohalike investorite aktiivsemat kohalolekut, aga selleni kulub ilmselt aega.