Kui veel eelmises Euroopa Liidu innovatsiooniaruandes oli Eesti üks Euroopa e-liidreid, siis tänavuses innovatsioonitabelis on Eesti märgitud mahajääjate sekka ? Eesti on küll suhteliselt hea innovatsioonitasemega, ent aeglaseima innovatsioonitempoga riik.

Äripäeva meelest jäi Eesti vara loorberitele puhkama.

Euroopa Liiduga liitumise eel pingutasime kõvasti igal alal, et Euroopa tugevatele veidigi lähemale jõuda. See kiirendas Eesti arengut tervikuna. Niipea kui eesmärgid olid käega katsuda, hoog rauges.

Euroopa on jõudmas meile järele meie ühe võtmenäitaja, elaniku kohta tehtavate infotehnoloogiakulutuste osas. Samas näiteks mobiiltelefoniomanike arv hakkab lähenema miljonile ehk piltlikult öeldes on mobiilita veel vaid imikud ja auväärses eas kodanikud. Laieneb arvuti- ja internetikasutus. Meil on e-valitsus, saame asjad omavalitsustega aetud interneti vahendusel, rahaasjad e-pangas. Kui selle kandi pealt vaadata, on nagu kõik parimas korras.

Eestis töötab kõrgtehnoloogiaettevõtetes vähe inimesi, vähenenud on inseneride arv ning alla jääme teistele riikidele ka patentide arvu poolest, nagu märgib aruanne. Ent enamiku kõrgtehnoloogiaettevõtete omanikud on välisriikide kodanikud. Tõenäoliselt patenteeritakse ka neis ettevõtetes loodud uus tehnoloogia, uudislahendused omanike koduriigis. Omanike otsustada on ka töötajate arv neis ettevõtteis. Teadlaste ja inseneride vähesus võib aga tulevikus osutuda üheks tõsisemaks probleemiks.

Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje juhtis juba kevadel meie lehes tähelepanu sellele, et kõrgtehnoloogilise tootmise osakaal väheneb, ei jätku spetsialiste ja oskustöölisi, teadlased pole huvitatud praktilistest probleemidest; ettevõtete omanikud nõuavad tegevjuhtidelt kasumit, mitte innovatsiooni; teadus- ja arendustööd on põhiliselt riigi finantseerida.

Eesti kulutab teadus- ja arendustegevusele 0,8% SKPst. Euroopa Liidus on see näitaja 2%. Euroopa ja ka maailma üks innovatsiooniliidreid Soome kulutab aastas samal otstarbel 3,6%.

Majandusminister Andrus Ansipi meelest on meie üks valupunkt see, et meil puudub riskikapital (PM, 06.12). Ansip pooldab riskikapitalifondi loomist, sellesse paigutatavast 500 miljonist kroonist toetaks riik nn Eesti Nokiaid. Toimetusel ei ole usku järjekordsesse rahajagamise asutisse, sest mitte raha ei sünnita uusi ideid, raha on vaid vahend nende elluviimiseks. Kui kellelgi on suurepärane idee, ei jää ka rahastajad-pangad leiutaja seljataha tulemata.

Oleme teiste Ida-Euroopa riikide kombel arenenuma lääne loodud tehnoloogiate kasutajad. See on mõnes mõttes paratamatus, aga ka ratsionaalne käitumine ? nii on odavam. Oleme saanud vabalt areneda umbes 15 aastat ja meil ei ole kogunenud sellist varandust, mis võimaldaks rahuldada kõigi valdkondade vajadused. Soome Nokia näiteks sündis alles 150 aastat pärast ettevõtte asutamist.

Konkurents nii riikide kui ka ettevõtete vahel on ainus asi, mis ei rauge, ning niipea kui endale puhkust lubame, võime kättevõidetu kaotada. Ent see ei tähenda, et peaksime uisapäisa rakendama meetmeid, mille kasutegur on väike. Panustame rohkem haridusele, et algkoolides Tatikatest omaalgatust lõplikult välja ei juuritaks ning rohkem oma Tatikaid kõrgkoole lõpetaks. Ettevõtjate ja teadlaste koostööta jääme aga e-rongist maha. Praegu istub Sürje sõnul ?kumbki osapool oma liivakastis, samas nende vahel asub tipptehnoloogiline ehitusmaterjalide tehas?.

Autor: ÄP