- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,00%6 025,17
- DOW 300,00%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,26%8 780,93
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,03
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,00%6 025,17
- DOW 300,00%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,26%8 780,93
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti jäi liiga vara loorberitele puhkama
Kui veel eelmises Euroopa Liidu innovatsiooniaruandes oli Eesti üks Euroopa e-liidreid, siis tänavuses innovatsioonitabelis on Eesti märgitud mahajääjate sekka ? Eesti on küll suhteliselt hea innovatsioonitasemega, ent aeglaseima innovatsioonitempoga riik.
Äripäeva meelest jäi Eesti vara loorberitele puhkama.
Euroopa Liiduga liitumise eel pingutasime kõvasti igal alal, et Euroopa tugevatele veidigi lähemale jõuda. See kiirendas Eesti arengut tervikuna. Niipea kui eesmärgid olid käega katsuda, hoog rauges.
Euroopa on jõudmas meile järele meie ühe võtmenäitaja, elaniku kohta tehtavate infotehnoloogiakulutuste osas. Samas näiteks mobiiltelefoniomanike arv hakkab lähenema miljonile ehk piltlikult öeldes on mobiilita veel vaid imikud ja auväärses eas kodanikud. Laieneb arvuti- ja internetikasutus. Meil on e-valitsus, saame asjad omavalitsustega aetud interneti vahendusel, rahaasjad e-pangas. Kui selle kandi pealt vaadata, on nagu kõik parimas korras.
Eestis töötab kõrgtehnoloogiaettevõtetes vähe inimesi, vähenenud on inseneride arv ning alla jääme teistele riikidele ka patentide arvu poolest, nagu märgib aruanne. Ent enamiku kõrgtehnoloogiaettevõtete omanikud on välisriikide kodanikud. Tõenäoliselt patenteeritakse ka neis ettevõtetes loodud uus tehnoloogia, uudislahendused omanike koduriigis. Omanike otsustada on ka töötajate arv neis ettevõtteis. Teadlaste ja inseneride vähesus võib aga tulevikus osutuda üheks tõsisemaks probleemiks.
Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje juhtis juba kevadel meie lehes tähelepanu sellele, et kõrgtehnoloogilise tootmise osakaal väheneb, ei jätku spetsialiste ja oskustöölisi, teadlased pole huvitatud praktilistest probleemidest; ettevõtete omanikud nõuavad tegevjuhtidelt kasumit, mitte innovatsiooni; teadus- ja arendustööd on põhiliselt riigi finantseerida.
Eesti kulutab teadus- ja arendustegevusele 0,8% SKPst. Euroopa Liidus on see näitaja 2%. Euroopa ja ka maailma üks innovatsiooniliidreid Soome kulutab aastas samal otstarbel 3,6%.
Majandusminister Andrus Ansipi meelest on meie üks valupunkt see, et meil puudub riskikapital (PM, 06.12). Ansip pooldab riskikapitalifondi loomist, sellesse paigutatavast 500 miljonist kroonist toetaks riik nn Eesti Nokiaid. Toimetusel ei ole usku järjekordsesse rahajagamise asutisse, sest mitte raha ei sünnita uusi ideid, raha on vaid vahend nende elluviimiseks. Kui kellelgi on suurepärane idee, ei jää ka rahastajad-pangad leiutaja seljataha tulemata.
Oleme teiste Ida-Euroopa riikide kombel arenenuma lääne loodud tehnoloogiate kasutajad. See on mõnes mõttes paratamatus, aga ka ratsionaalne käitumine ? nii on odavam. Oleme saanud vabalt areneda umbes 15 aastat ja meil ei ole kogunenud sellist varandust, mis võimaldaks rahuldada kõigi valdkondade vajadused. Soome Nokia näiteks sündis alles 150 aastat pärast ettevõtte asutamist.
Konkurents nii riikide kui ka ettevõtete vahel on ainus asi, mis ei rauge, ning niipea kui endale puhkust lubame, võime kättevõidetu kaotada. Ent see ei tähenda, et peaksime uisapäisa rakendama meetmeid, mille kasutegur on väike. Panustame rohkem haridusele, et algkoolides Tatikatest omaalgatust lõplikult välja ei juuritaks ning rohkem oma Tatikaid kõrgkoole lõpetaks. Ettevõtjate ja teadlaste koostööta jääme aga e-rongist maha. Praegu istub Sürje sõnul ?kumbki osapool oma liivakastis, samas nende vahel asub tipptehnoloogiline ehitusmaterjalide tehas?.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele