Turusituatsioon on paranenud ja edukate firmade osakaal suurenenud. Nõuldus väljus langusest ja teenuste müük pöördus kasvule, saldo oli oktoobris +5, septembris -23.

Siiski on olukord kehvem kui eelmise aasta samal perioodil, selle peamiseks põhjuseks märkisid veofirmad ebapiisavat nõudlust.

Töötajate arv on viimastel kuudel mõnevõrra suurenenud, kuid igal neljanda firma äritegevust piirab sobiva tööjõu puudumine tööjõuturul.

Lähikuude prognoos näeb ette konjunktuuri soodsamaks muutumist ning nõudluse kasvu (saldo +54), harus tervikuna on oodata töötajate arvu suurenemist.

Veohindade tõusu planeerib järgmisel kolmel kuu 16% firmadest, ülejäänutel jäävad need valdavalt samaks.

Käibe suurendamise lisatakistusena nimetasid ettevõtted ka ebaausat konkurentsi transpordisektoris, mis omakorda mõjutab hinnakujundust. Pikaajalise prognoosi järgi on kuue kuu pärast konjunktuur oktoobrile sarnane.

ASi KMV juhataja Heiki Ohu selgitas, et kuudega võrreldava käibemahu juures kasvasid kulud 4%, mis tähendab, et sama käibe saavutamiseks tegime rohkem tööd, tulemuseks oli sügav kahjum. ?Loomulikult oleme igal võimalikul juhul püüdnud veohinda tõsta, kuid paraku on see äärmiselt raske. Ideaalis peaks veohinnad tõusma 15?20% ja kindlasti nad teatud aja möödudes ka tõusevad, kuid enne peavad alla omahinna töötavad vedajad välja surema,? selgitas Ohu.

ASi SP Transit juhataja Roman Loov oli üldiselt baromeetris toodud andmetega nõus, kuid lisas mõned täpsustused. Et veofirmad hindavad käesoleva aasta oktoobrikuist perioodi eelmise aastaga võrreldes kehvemaks, ei tulene Loovi hinnangul mitte nõudluse vähenemisest, vaid teenuse pakkumise kasvust.

?Piirijärjekordade ja tollivormistuse kadumine vabastas täiendavalt suure hulga veoressurssi, mis omale turgu otsib. Nii on Eestis selgelt aktiviseerunud Leedu ja Poola vedajate tegevus,? selgitas Roman Loov.

Veondussektoris tööjõudu praegu küll on, kuid selle kvaliteet ei rahulda kõrgemale säetud nõudmisi.

?Euroliidu tingimustes läbilöömiseks peab ka tööjõu kvaliteet olema vähemalt ligilähedane vanades liikmesmaades aktsepteeritavale,? lisas Loov.

Lisaks leidis ta, et olulist muutust lähikuude nõudluse ja pakkumise suhtes peale sesoonsete kõikumiste ei toimu, ja olukord veoturul stabiliseerub kuue kuni üheksa kuu jooksul, mil vabanenud veoressurss siirdub uutele ja meie regiooni vedajate jaoks atraktiivsematele turgudele.

?Veohindade tõus seondub eelkõige nimetatud muudatuste kiirusega ja rahvusvahelises veonduses Saksamaa kiirteemaksuga ning ebaaus konkurents on pigem Eesti sisevedude kui rahvusvahelise veonduse küsimus,? selgitas Loov.