Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Klaasikunstis lähevad käiku nii liivaprits, söövitustehnika kui ka sulatamine
Olenevalt interjöörist võib aknas kasutada erineva värvigamma ja intensiivsusega klaasi, juba kerge tonaalsus muudab pinna elavaks. Värvi intensiivsus aknas sõltub mooduli suurusest. Suurtel, lihtsatel pindadel on värv intensiivsem, seevastu väikeste kildude korral toimub värvuste optiline segunemine.
?Vitraa? on ruumis n-ö aktiivne element ? sest valguse muutudes muudab ta värvi ? ning tema domineerimisega peab arvestama,? sõnab vitraa?ikunstnik Heli Tuksam.
Ideeklaasi disaineri Kalli Seina kogemusel lähtutakse vitraa?ide tellimisel ikkagi ka vajadusest vaadet varjata ja neid kasutatakse rohkesti saunaakendel, vannitoaustel ning viimasel ajal üha sagedamini moodsate majade siseorvades, näiteks magamistoa ja halli vahelise akna ees.
?Sageli kasutatakse rippuvaid, mitte tervet aknet katvaid vitraa?e hoopis kardina asemel,? ütleb disainer Kalli Sein. ?Mitmest väiksest paanist või triibust koosneva klaaspildi võib akna ette riputada ja seda seal nihutada vastavalt vajadusele. Selline taies paistab küll läbi, aga hoiab uudishimuliku pilgu eest. Tavaliselt teeme vitraa?e erineva läbipaistvuse ja värviintensiivsusega klaasidest, millest iga valgusega tekivad kord säravamad, kord vaoshoitumad vaatemängud.?
Sulatusahjus on võimalik teha ka faktuurklaasi. ?Tegemist on aknaklaasiga, millele on lastud erinevaid reljeefe sisse. Sel meetodil võib väga erinevaid klaasipindu luua,? ütleb Kalli Sein.
Üldse on kujundusklaasitehnikaid palju. Taskukohasemad ja diskreetsemad on klaasi happega töötlemine ja huvitavaid tulemusi annavad mitmesugused liivaprits- ja hapesöövitusdekoorid ning erinevate klaaside (klaasipuru) üksteise peale sulatamised. Paljudele meeldivad klassikaline tinavitraa? ja tiffanitehnika. Materjalideks sobivad nt värvilised klaasid, peeglid, matistatud pinnad, maalingud. ?Vitraa?i võib teha ka tavalise aknaklaasiga, milles mõni üksik tükk on värviline, aga see-eest mõjus,? pakub Tuksam.
Tellitud vitraa?i ruutmeetrihinnad on päris kõrged (8000?15 000 krooni). Hinna määravad vitraa?i joonise keerukus, materjalide (klaaside) valik, maalingud, eritehnikas detailid ning paigaldus ruumis.
Autor: Tiina Kolk