• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SLÕL: Eesti tarbija on keskmisest eurooplasest kaks korda vaesem

    Keskmise eestlase ostujõud on keskmise eurooplase omast kaks ja näiteks keskmise luksemburglase omast neli korda väiksem.

    Eesti keskmine elanik on ostujõult Euroopa Liidus 22. kohal, edestades vaid natuke Lätit ja Leedut, kirjutab SL Õhtuleht.
    Esikohalt ei suuda aga ilmselt miski tõugata Luksemburgi, mille keskmise elaniku rikkus ületab euroliidu keskmist üle kahe korra. Ent paljudele võib üllatus olla see, et juba kolmandat aastat järjest edestab Iirimaa sääraseid rikkaks peetud riike nagu Saksamaa, Austria ja Taani.
    Sellise pingerea on koostanud euroliidu statistikaamet Eurostat, suhestades riikide sisemajanduse kogutoodangu ja seal valitsevad hinnad.
    Kui Eurostat võtab liidu keskmiseks 100%, siis Luksemburgi näitaja on näiteks 215, Iirimaal 133, Taanil, Austrial, Hollandil, Suurbritannial ja Belgial aga umbes 120%.
    Nimekirja lõpetavad liidu uusliikmed Eesti, Leedu, Läti ja Poola, mille mullune tulemus jääb allapoole euroliidu keskmisest.
    Nelja vaese riigi ainus lohutus on see, et liitu pürgivate Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Türgi elanikud on veel vaesemad.
    Eurostat arvestab samas ka elatustaset Islandil, Norras ja ?veitsis, st riikides, mis Euroopa Liitu ei kuulu. Selgub, et needki üsna väikesed riigid saavad hästi hakkama.
    Aastaid Islandil muusikaõpetajana töötav Mait Trink tunnistab, et kui ta veel kolm aastat tagasi tundis end Eestis rikka mehena, siis nüüd on siin hinnad nii palju tõusnud, et Islandiga enam suurt vahet polegi.
    «Mis otseselt ostujõudu puudutab, siis seda võin küll öelda, et Islandi toidupoes ei pea ma hindu uurima ja mõtlema, kas ikka saan kõike soovitut osta. Pigem on küsimus selles, kas valik on piisav,» nendib Trink.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.