Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SLÕL: Eesti tarbija on keskmisest eurooplasest kaks korda vaesem
Keskmise eestlase ostujõud on keskmise eurooplase omast kaks ja näiteks keskmise luksemburglase omast neli korda väiksem.
Eesti keskmine elanik on ostujõult Euroopa Liidus 22. kohal, edestades vaid natuke Lätit ja Leedut, kirjutab SL Õhtuleht.
Esikohalt ei suuda aga ilmselt miski tõugata Luksemburgi, mille keskmise elaniku rikkus ületab euroliidu keskmist üle kahe korra. Ent paljudele võib üllatus olla see, et juba kolmandat aastat järjest edestab Iirimaa sääraseid rikkaks peetud riike nagu Saksamaa, Austria ja Taani.
Sellise pingerea on koostanud euroliidu statistikaamet Eurostat, suhestades riikide sisemajanduse kogutoodangu ja seal valitsevad hinnad.
Kui Eurostat võtab liidu keskmiseks 100%, siis Luksemburgi näitaja on näiteks 215, Iirimaal 133, Taanil, Austrial, Hollandil, Suurbritannial ja Belgial aga umbes 120%.
Nimekirja lõpetavad liidu uusliikmed Eesti, Leedu, Läti ja Poola, mille mullune tulemus jääb allapoole euroliidu keskmisest.
Nelja vaese riigi ainus lohutus on see, et liitu pürgivate Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Türgi elanikud on veel vaesemad.
Eurostat arvestab samas ka elatustaset Islandil, Norras ja ?veitsis, st riikides, mis Euroopa Liitu ei kuulu. Selgub, et needki üsna väikesed riigid saavad hästi hakkama.
Aastaid Islandil muusikaõpetajana töötav Mait Trink tunnistab, et kui ta veel kolm aastat tagasi tundis end Eestis rikka mehena, siis nüüd on siin hinnad nii palju tõusnud, et Islandiga enam suurt vahet polegi.
«Mis otseselt ostujõudu puudutab, siis seda võin küll öelda, et Islandi toidupoes ei pea ma hindu uurima ja mõtlema, kas ikka saan kõike soovitut osta. Pigem on küsimus selles, kas valik on piisav,» nendib Trink.