Konkurents pingestab hotelliturgu

Aktiivne turismihooaeg on Eestis praegu maksimaalselt viis kuud, maist septembrini, ülejäänud ajal on kõigil hotellidel raske.

Viimasel aastal on rajatud mitmeid uusi hotelle, mis muudab hotelliturul konkurentsi veelgi pingelisemaks. Pealegi elame kahjuks kliimavööndis, kus just madalhooajal on kõige suuremad püsikulud (energia, küte, korrashoid) ja neid olematuks muuta (näiteks lõunapoolsetes kuurortides hotellid talveks lihtsalt suletakse) ei ole tehniliselt võimalik.

Seega peaks meie kõigi ühine eesmärk olema turismihooaja pikendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks siia saabuvatele turistidele pakkuda eelkõige elamust, mida ta saaks nautida ka halvast suusailmast hoolimata. Arengupotentsiaali oleks selles vallas nii konverentsiturismil kui ka kultuuriturismil ? arvan, et peale vanalinna on meil ka muid väärtusi, mida näidata, kas või puitasumid, kui need atraktiivseks muuta. Samuti elamus- ja ?okiturismil, näiteks ellujäämiskursus vanalinna katakombides.

Kui praegu on Tallinnas ümmarguselt 5000 tuba ja lähiaastatel lisandub prognooside kohaselt veel 1000 tuba, mis tähendab üldarvu kasvu 20% võrra, tekib turule aastas täiendavad 365 000 tuba. Statistikaameti andmed näitavad, et müüdud tubade juurdekasv 2002/2003 oli aga ainult 51 000 tuba.

Kui arvestada asjaolu, et aasta 2003 algus oli jääolude tõttu turismile pärssiv, siis isegi kui selleaastane juurdekasv on 120 000?150 000 müüdud tuba, on kasvutempo aeglasem kui uute tubade juurdetulek.

Üks võimalus hotelliäri kasumlikkuse tõstmisel on senise hinnapoliitika muutmine. Kui täna on keskmise täituvuse erinevus kõige kehvema ja kõige parema kuu puhul on 2,5?3kordne, siis keskmise hinna erinevus on ainult 1,2?1,3kordne.

Seega kõrghooajal oleks võimalus müüa teenust kallimalt ja madalhooajal võiks turistide meelitamiseks hinnataset langetada.

Eesti liitumisega Euroopa Liiduga on juba toimunud ja toimub kindlasti veel mõnda aega turistide arvu kasv. Seda näitas ilmekalt juba tänavune suvi, kus hüppeliselt kasvas turistide hulk sellistest maadest nagu Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa. Ehk eelkõige ? soovitakse tutvuda uue liikmesriigiga.

Euroopa Liit on ühtlasi turvalisuse garantii, meid ei vaadata enam kui endist Nõukogude Liidu osa. Oluliselt soodustab reisimist ka lihtsustunud piiriületus ja transpordivõimaluste avardumine, eriti aga lennuliikluse intensiivistumine (uute regulaarlennuliinide avamine Estonian Airilt) ja paindlik hinnapoliitika (odavlennufirmade tulek).

Eesti üksinda on aga turismi sihtmaana ehk liiga väike ja seetõttu võiks turismiäri elavdamiseks müüa Balti piirkonda tervikuna.

Kindlasti ei tohiks sihtturuna ära unustada Venemaad. Sealt tulijaile on aga sageli takistuseks viisaprobleemid ja transpordiühendus. Kui suudame maha matta huvi Eesti vastu ja Venemaa turistid leiavad naaberriikide seast uued sihtmaad, võib venelaste uus huvitumine Eestist tulevikus võtta palju aega ja ressurssi.

Autor: Kaja Uppin