Nõukogu ei kinnitanud Vooglaidu Tallinna Sadama juhiks

Tallinna Sadama nõukogu liige ja Res Publica üks juhtfiguure Indrek Raudne põhjendas otsust vajadusega hoida ettevõtte head mainet. ?Nõukogu liikmetel oli palju küsimusi, millest kõigile me selget vastust ei saanud,? selgitas ta.

Näiteks küsiti aktiivselt kinnisvaraäri ajava Vooglaiu käest võimalike huvide konflikti kohta. Nimelt kuulub tema ühele firmale maatükk Muuga sadamas. Raudne mainis ka asjaolu, et sadamale kuulub 33 hektarit magusat maad Tallinna kesklinnas.

Osa küsimusi puudutas kandidaadi minevikku ja tema juhitud ettevõtete pankrotte. ?Tähtis on, milliseid signaale anname uut juhti ametisse pannes avalikkusele ja partneritele ning et ettevõte ei satuks selle tõttu rünnakute alla,? rääkis Raudne.

Ta märkis ühtlasi, et on eelmise Tallinna Sadama nõukogu ja juhatuse suhtes väga kriitiline, kuna need tegid valesid investeerimisotsuseid. ?Oleme näinud vaeva, et juhtimine ei toimuks poliitilistest kaalutlustest lähtuvalt ja ettevõtte maine oleks puhas valge,? lisas ta.

Vooglaid ütles, et neli nõukogu liiget hääletasid tema vastu selgelt rahandusminister Taavi Veskimägi korralduse alusel ja otsus oli puhtalt poliitiline. ?Respublikaanid soovisid lihtsalt reformikatele nüüd, mil eelarve vastu võetud, kohta kätte näidata,? selgitas ta.

Vooglaid ütles, et esindab seisukohta, et plaanitud sadamatasude tõus tuleb puht majanduslikel kaalutlustel ümber vaadata, sest see on ka sadama enda huvides. See ei meeldi aga tema sõnul neile, kes tahavad toetada Sillamäe ja Ust-Luuga sadamate konkurentsivõimet. ?Jään huviga ootama, millal sama seltskond annab Eesti Energia nõukogule korralduse elekter näiteks tunniks ajaks välja lülitada,? lausus Vooglaid, kelle hinnangul kahjustab sadama juhita jätmine Eesti majandust.

Oma võimaliku huvide konflikti kohta ütles Vooglaid, et tema juhitaval Manutentil on Tallinna kesklinnas nii palju maad, et üks odavalt saadav maatükk teda ei huvita. Tema sõnul on sellel firmal võimalik müüki panna üle miljardi krooni eest kinnisvara. Vooglaid juhtis tähelepanu asjaolule, et Tallinna Sadam saab oma maad müüki panna alles pärast detailplaneeringu kinnitamist, kuid see võtab aega vähemalt poolteist aastat. ?Kust otsast ma siis oma kinnisvarahuvi rakendada saaks??

Seljataha jäänud pankrottide kohta ütles Vooglaid, et tunneb ennast täna halvasti, et 1998. aastal mõningaid valesid investeerimisotsuseid tegi. ?Sel ajal jagati aga maailmas triljoneid dollareid ümber läbi pankrottide ja on üldteada, et oludest tulenev pankrot võib majandust tervendada,? selgitas ta, lisades, et on pankrottide tõttu kaotanud kümneid miljoneid isiklikku raha ja tema vastu pole ühtki nõuet esitatud.

Tallinna Sadama nõukogul on hulga tähtsamaid ülesandeid, kui kulutada kolm tundi esimehe valimisele. Nõukogu võiks välja selgitada, kuidas sai võimalikuks algselt 500 miljoni krooniseks kavandatud söeterminali ehituse kallinemine enam kui 800 miljonini.

Ootan Tallinna Sadama nõukogult ennekõike probleemide konstruktiivset käsitlemist ning riigi huvide kaitsmist ettevõttes. Nõukogu esimees peaks juhtima ettevõtte nõukogu nii, et see ei ignoreeriks teravaid probleeme, vaid arutaks neid ja langetaks otsuseid.

Sadamatasude küsimust on väär käsitleda kellelegi ärapanemisena. Mina ei saa nõustuda sellega, et seal, kus on vaja kasutada pead, kasutatakse jalgu. Sadamatasude tõstmisega 50% saadame maailmale täiesti vale signaali. Selle mõjud võivad ulatuvad palju kaugemale kui vaid ettevõtte majandusnäitajatele. Sadama operaatoritel ja reederitel peab olema kindlustunne aastakümneteks. Sadamatasude määrad peavad olema väga põhjendatud ja nende tõus peab olema indekseeritud nagu kõigis maailma suuremates sadamates.

Jutt sellest, et viis aastat enam tasusid ei muudeta, ei rahusta kedagi. Kuuendal aastal võib võim järjekordse hüppelise hinnatõusuga hävitada operaatorite investeeringud ? see ei ole märk Eestist kui stabiilse ärikeskkonnaga maast.