Alates 1.augustist 2006 on koera või kassi ainsaks arvestatavaks identifitseerimisetunnuseks veterinaararsti poolt paigaldatav mikrokiip.
Vastavasisulise koerte ja kasside pidamise eeskirja saadab Tallinna linnavalitsus volikogule kinnitamiseks.
Eeskirjas kehtestatud nõuet ei ei rakendata nende koerte osas, kes on registreeritud enne 1.augustit 2006 ning kes kannavad registreerimistunnusena hästiloetavat tätoveeringut või registreerimisnumbrit kaelarihmal.
Vastavalt Euroopa Liidu otsusele 2003/803/EC peab koer olema identifitseeritav ekeltroonse identifikaatori (mikrokiip) või selgesti loetava tätoveeringu abil. Tätoveeringut võib identifitseerimiseks kasutada 9-aastase üleminekuperioodi vältel. Paljud riigid, näiteks Suurbritannia, Malta ja Iirimaa, aksepteerivad juba praegu ainsa märgistusviisina mikrokiipi ja nendesse riikidesse ei saa juba praegu tätoveeringut kandva loomaga sõita. Pärast ülemineku perioodi lõppu, alates aastast 2011, saab Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisimisel kaasa võtta ainult mikrokiibiga märgistatud koera või kassi..
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Kommunaalameti moodustatud komisjon, viis läbi hinnapakkumiste koerte ja kasside registri tarkvara loomiseks. Registri pidaja leidmiseks viiakse läbi riigihange. Parima ja odavaima pakkumise teinud pakkujaga sõlmitakse leping, kus sätestatakse registri pidamise tingimused, registri pidamise ja registreerimise tasud ning kiibi hind. Seoses sellega jäeti eeskirjast välja punkt, mille kohaselt oli Tallinna linna koerte keskregistri volitatud töötlejaks Eesti Kennelliit.
Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja valmistas ette töögrupp, kuhu kuulusid Tallinna Kommunaalameti heakorraosakonna ametnikud, linnaosade heakorraspetsialistid, loomaarstid ning Eesti Loomakaitse Seltsi liikmed.