Uued kortermajad pakuvad kujundusrõõmu

Kortermaja seitsmendalt korruselt avaneb vaade kauguses asuvale merele, avarust on täis kogu pisut üle 40ruutmeetrine funktsionaalne korter. Siin elavad Ott Lammertson ja Mona Toming on oma korteriostuga rahul, vähem kui aasta nende päralt oleva korteri said nad ka ise sisustada ning kujundada. Nii sai algsest ühetoalisest korterist kahetoaline.

?Lasin paigaldada oma korterisse klaasvaheseina, et niigi hilja tuppa paistev päike pisut varem elutuppa paistma hakkaks, samuti on klaasvaheseinal kujunduslik mõte,? ütleb Lammertson. Tema sõnul reklaamis juba kortereid müünud FKSM võimalust ehitada ühetoaline korter kahetoaliseks. Vaheseinal on aga nii eraldav kui ühendav funktsioon. Sellal, kui see eraldab magamistuba elutoast, annab rõdupoolses otsas asuv maast laeni aken avarust juurde ka tillukesele magamistoale.

FKSM pakkuski klientidele rohkelt mänguruumi, vaheseintest olid muutmatud ainult märjaruumi seinad. Siiski, ka nendega sai mängida, sest seinte materjaliks võis klient valida ka näiteks klaasploki.

Seinte nihutamine sobivasse kohta on üks võimalustest, mida kortermajade ehitajad oma klientidele pakuvad. Peale selle on uude majja korterit ostes võimalik värvida seinad sobivat värvi ning kaasa rääkida põrandakatte ja vannitoa plaatide valimisel.

Praegu on korteriturul jätkuvalt populaarsed väikesed korterid, seda nii Tallinnas kui ka Tartus. Seda näitab ka ASi Linnaehitus uus projekt, mille raames ehitatakse Tartusse Emajõe äärde kolm uut kaheksakorruselist maja. Esimesena valmiva maja korterite müük juba käib.

?Väga olulist osa mängib hind. Vajadus oleks kolmese järele, aga ostetakse kahene. Mõeldakse ka haldus- ja kommunaalkuludele,? ütles ASi Linnaehitus kinnisvara projektijuht Aivar Soomlais.

Tema sõnul ostetakse esmalt ära korterid, kust avaneb vaade erinevatesse suundadesse, ning siis ülejäänud. Ka tahaksid inimesed tegelikult kõige rohkem läbi kahe korruse minevaid kortereid, kuid neid selles majas ei ole.

ASi Linnaehitus pakutavates majades on inimestel võimalus juba ehitamise ajal oma uue korteri viimistluses sõna sekka öelda. Valida saab põrandakatteid (4?6 varianti), vannitoa keraamilisi plaate ja seinte värvi. Kui firma pakutavad variandid ei sobi, on võimalik teha ka lisakokkuleppeid ning paigaldatakse kliendi soovitud põrandakate või segisti.

Sellised eri firmade pakutavad variandid on tihti ka piisavad, et uus kodu isikupäraseks kujundada, ning see on võib-olla ka üks põhjus, miks ei kaasata uute korterite puhul tihti sisekujundajat.

Vaheseinu saab lisada või need võib ka vajadusel üldse ära jätta. Nii näiteks said ASi Linnaehitus kliendid Tartus Näituse tänaval endale ise vajaliku suurusega seina köögi mõttelisele joonele tellida. Selles majas kahetoalises korteris elavad Kajar Kase ja Karin Palo aga jätsid seina üldse ehitamata, eelistades avatud kööki.

?Jube väike köök on ebamugav, samuti ei oleks meie elutuba kuigi suur olnud. Nüüd, ilma selle seinata tundub kõik avaram,? arvab Palo, kelle sõnul ei lubanudki nad seinu juurde panna.

?Tüüpprojekt oli olemas ja öeldi, et kõiki seinu, mis ei ole otseselt vaheseinad, saab nihutada või nende pikkust valida. Ainus, mis me tegime, oli see, et nihutasime köögi veidi esiku poole, et esiku arvel köögiruumi suuremaks saada, ja jätsime köögi ja elutoa vahelise seina ära,? ütles Palo.

Noortepärases ja praktilises sisekujunduses katsuti leida värvilahendused, mis kohe ära ei tüütaks, kuid siiski ka liiga kahvatut muljet ei jätaks.

?Elutuba on üldiselt kreemikas, aga ühe seina tegime erksinise ja teiselt poolt paistab köögist ookerkollane köögimööbel,? seletas Palo, kelle arvates annavad kogumuljele vürtsi punane köögilaud ja seinal olevad CD-riiulid.

Autor: Ester Vaitsoo