Jälgitav mõõtetulemus eeldab mõõtjalt oskust metoodiliselt tegutseda

Mõõteseaduses on loetletud juhud, mille puhul peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud. Jälgitav mõõtetulemus peab olema tagatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral, samuti riikliku järelevalve käigus, mille alusel tehakse ettekirjutusi, määratakse rahatrahve, alustatakse väärteomenetlus või piiratakse eriõigusi, ekspertiisi teostamisel kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärtegude kohtuvälises menetluses ning muudel õigusaktides ette nähtud juhtudel.

Mõõtetulemused on jälgitavad, kui need on läbi viinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast metoodikat. Mõõtja pädevust hinnatakse akrediteerimise või erialase pädevuse tõendamise teel.

Eesti metroloogia keskasutus Metrosert on üks vähestest, kes pakub mõõtmisalast koolitust. Metroserdi divisjonijuhi Toomas Kolgi sõnul pakutakse mõõtja pädevuse alast koolitusprogrammi, mille vastu on huvi tundnud mõõtmisega kokku puutuvad asutused tolliladude pidajatest kuni riigiasutusteni. Ühena esimestest koolitas Metrosert sideameti spetsialiste. Kolk rõhutab, et erialase pädevuse tunnistuse annab Eesti Akrediteerimiskeskus juriidilisele isikule, kuigi koolitusprogrammi läbivad spetsialistid oma spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt.

Paljudes valdkondades ei piisa tänapäeval mõõtetulemuse usaldatavuse tagamiseks ainult taadeldud mõõtevahendist, vaid on vaja pädevat mõõtjat, kes kasutab korrektset meetodit ja oskab tõlgendada tulemusi. Sellised mõõtmised on näiteks kütusekoguste mõõtmine tolliladudes, raadioseadmete inspekteerimisel või saastemaksude määramisel tehtavad mõõtmised.

Akrediteerimisel hinnatakse mõõtja vastavust laboritele kompetentsusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi (EVS-EN ISO/IEC 17025:2000) nõuetega, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid.

Mõõtja erialase pädevuse hindamisel ja tõendamisel on aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 110 ?Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord?, milles käsitletakse sihtgrupina organisatsioone ja asutusi, kelle põhitegevuseks ei ole mõõtmiste ega katsetuste sooritamine, kes aga siiski peavad Eesti õigusaktide kohaselt tõendama oma pädevust teatud mõõtmiste sooritamiseks, soovimata taotleda oma mõõtetegevuse akrediteerimist. Vastavalt määrusele on pädevaks tunnistatud mõõtja juriidiline isik või FIE. Pädevustunnistuse lisas on näidatud mõõtmisi teostava personali loetelu.

Akrediteerimisnõuetega võrreldes on määruses oluliselt lihtsustatud nõudeid kvaliteedi tagamise süsteemile ja selle dokumenteerimisele, samuti mõõtetulemuste vormistamisele. Samuti ei nõuta mõõtjalt kvaliteedikäsiraamatu olemasolu, küll aga eeldatakse, et mõõtja või organisatsioon, mille osa ta on, rakendab normaalse töökorralduse tagamiseks vajalikke (sealhulgas organisatsiooni, tööjaotust, töötajate vastutusalasid ning põhilisi tööprotseduure kehtestavaid) dokumente.

Samuti eeldatakse, et ta viib läbi oma põhitegevus(t)e auditeid ja ülevaatusi, mis ühe elemendina hõlmavad ka asjaomast mõõtetegevust. Nimetatud meetmete rakendamiseta pole võimalik tagada mõõtetegevuse stabiilsust ja usaldusväärsust.

Alkoholijoovet määratakse liiklusjärelevalve korra kohaselt kas indikaatorvahenditega või mõõteriistadega (tõenduslikud alkomeetrid). Viimaseid saab kasutada ka ametliku tõendusmaterjalina. Eestis on täna kasutusel üksnes indikaatorvahendid ning autojuhil oli ja jääb ka edaspidi õigus mõõtmistulemust vaidlustada. Indikaatorvahendid ei ole mõõteseaduse tähenduses mõõtevahendid ning seetõttu ei kohaldu neile mõõteseaduse nõuded.

Kiiruse mõõtmiseks vajalikud vahendid peavad olema taadeldud. Kõik käesoleval ajal politsei poolt kasutatavad kiirusmõõturid on taadeldud.

1. maist kehtima hakanud mõõteseaduse rakendussätted näevad ette, et alates 2005. aasta 1. jaanuarist peab alkoholijoovet määrav ja kiirust mõõtev isik olema erialaselt pädevaks hinnatud. Sisuliselt tähendab see, et politsei peab ette valmistama nõuetele vastavad dokumendid, töötama välja mõõtemetoodikad ja koolitama töötajaid, et nad oskaksid mõõtevahendeid korrektselt kasutada ja mõõtetulemusi interpreteerida.

Mõõteseaduse § 5 lõike 2 jõustumisaja edasilükkamine politsei ja ülevaatuspunktide poolt läbiviidavate mõõtmiste suhtes kuni 2006. aastani on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutulek politsei, Akrediteerimiskeskuse ja Autoregistrikeskuse soovile võimaldada neile senisest pikemat üleminekuperioodi.

Autor: Andres Palm