Titaanide võitlus Ida- ja Lääne-Virumaal

Juhan Partsi fopaa Estonian Celli tehase nurgakivi paneku tseremooniakõnes, kus peaminister pidas Kundat Ida-Virumaa linnaks, ajas karika üle ka kõige kannatlikumal läänevirulasel, kes on talunud seni meedia ja ka ametkondade sellekohaseid eksimusi, kuid kes eeldab austust maakonnarahva vastu vähemalt valitsusjuhilt.

Järgnenud terav debatt oli loomulik, sest valitsuse jõhvistamispoliitika tõttu identiteeti kaotav Virumaa lääne pool on sellistes asjades juba piisavalt hellaks tehtud ja identiteeti leidev ida pool juba küllalt trampida saanud.

Respektiga tuleb jälgida ponnistusi, mida Jõhvis tehakse, et nõukogudeaegne taak maha raputada ja end Eestimaa külge tagasi kinnitada, kuid ajalooline lõhe on liiga suur olnud, et Virumaa kaks palet üleöö kokku panna ja teha seejuures nägu, et vahet pole olnudki.

Uskugem, vahe Ida- ja Lääne-Virumaa vahel on seni veel liiga suur, et neid automaatselt segamini ajada.

Seni Tallinna ligidust ja idapoolseima Eesti kantsi staatust nautinud Lääne-Virumaa püüab nüüd päästa, mis päästa annab. Lääne-Viru maavalitsuse korraldatud interneti-küsitluses, kus küsiti, kuidas tõsta maakonna mainet, prevaleeris vastusevariant: tuleb end rohkem eristada Ida-Virust. See on lammutamistaktika.

Praegu on tõsiasi see, et peale riigiasutuste Jõhvi saatmise voolavad sinna ka investeeringud. Lääne-Virumaad iseloomustab madal keskmine palk.

Samal ajal pommitab Ida-Viru maavalitsus meilikasti positiivsete pressiteadetega. Üks nende seast teatas, et viimastel aastatel on Ida-Virumaale investeeritud miljardeid kroone. Ainuüksi Jõhvis on viimase paari-kolme aasta jooksul avalik ja erasektor investeerinud enam kui 200 miljonit krooni.

Muide, Kunda linnavolikogu liige Anne Tasuja viskas Partsi ämbri peale nalja, et hea, et valitsus Kundat Ida-Viruks peab, muidu poleks Estonian Celli siia ehitatudki. Kibe nali.

Tuleb nõustuda Ida-Virumaa ajakirjaniku Ago Ga?koviga, kes teab, et Pärnus, Tartus või Tallinnas huvitab üsna väheseid inimesi tõsiasi, kas Kunda on Lääne- või Ida-Virumaal. ?Kui Eesti üks tõsisemaid probleeme on ebaühtlane areng, siis nelja-viie toimeala moodustamine võiks olla üks viis arengut ühtlustada,? kirjutab Ga?kov.

Rakvere linnapea Andres Jaadla on leidnud oma tõe: olgu pealegi Jõhvi Virumaa Washington ? administratiivkeskus ja formaalne pealinn; Rakverel jääb üle olla New York ? linn, kus käib tegelik elu.

Autor: Aarne Mäe