Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaist kasepalki kõigile saagijatele ei jagu

    Statistikaameti andmeil imporditi tänavu esimesel poolaastal kasepalki võrreldes 2003. aasta esimese poolaastaga 173 protsenti rohkem. Ühegi teise puuliigi puhul ei ole kasv nii kiire olnud.
    ?Kasetöötlejaid tekib järjest juurde, sest kasepuumööbel on väga nõutud kaup,? lausus Eesti Metsatööstuse Liidu asedirektor Märt Riistop. Turgu pingestab kindlasti ka see, et vineeri- ja spoonitööstused suurendavad tootmismahtu.
    Eesti ühe suurema kasepalgi saagija, Kehtnas asuva OÜ Estobir juhataja Reimi Loeli sõnul oskasid nad olukorda ette näha ning käivitasid kolm aastat tagasi Valgevenes tütarfirma, mis toodab kasesaematerjali. ?Oleme Valgevenesse ja Venemaale investeerinud igal aastal paar miljonit krooni,? rääkis Loel. ?Tänu sellele oleme teistest kasetöötlejatest mitme aasta võrra ees.?
    Loeli andmeil on kodumaise kasepalgi osatähtsus Estobiris langenud kolmandikuni. ?Eestis on toorme hind mõttetult kalliks aetud,? ütles Loel. ?Kvaliteetse spoonipalgi tihumeetri eest küsitakse juba üle 1500 krooni, Venemaalt saan sama hea toorme kätte tuhande krooniga.? Aastas töötleb Estobir 30 000 tihumeetrit kasepalki. Estobir müüb kuivatatud saematerjali ning toodab vähesel määral ka mööblikomponente.
    Seni vaid kodumaist kasepalki töödelnud Lehtpuutöötlemise ASi tegevjuhi Toomas Tapupere sõnul on seis kasepuuturul ägeneva konkurentsi tõttu üha raskemaks muutunud ning nad on sunnitud hakkama kasepalki importima.
    ?Palkasime hiljuti lausa inimese, kes otsib praegu Venemaal partnereid ja loob impordikanaleid,? rääkis Tapupere. Lehtpuutöötlemise AS toodab tänavu 12 000 kuupmeetrit liimkilpi ja mööblikomponente.
    Võrumaal esimesena kuus aastat tagasi kasepalki saagima hakanud väikefirma OÜ Kitt-Grupp juhataja Ants Urbi andmeil saevad nad toormepõua tõttu tänavu viiendiku võrra vähem. Kui eelmisel aastal töötles Kitt-Grupp 10 000 tihumeetrit kasepalki, siis tänavu 8000 tihumeetrit. Ettevõte töötab juba pikemat aega vaid ühes vahetuses.
    ?Paari aasta jooksul on Võru ümbrusse tekkinud neli-viis firmat, mis saevad kaske,? rääkis Urb. ?Kõige suurem konkurent kasepalgiturul on Otepää vineeritehas, mis ostab kokku kõige parema kvaliteediga kaske.?
    Urbi kinnitusel on eriti raske hankida just kvaliteetset kasepalki. ?Kui varem oli koormas igas kvaliteedis palki, siis nüüd sorditakse kobedam materjal juba metsas välja,? rääkis Urb. Kitt-Grupp toodab kasesaematerjali ja valmistab mööblitööstustele kasepuidust komponente.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.