• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaist kasepalki kõigile saagijatele ei jagu

    Statistikaameti andmeil imporditi tänavu esimesel poolaastal kasepalki võrreldes 2003. aasta esimese poolaastaga 173 protsenti rohkem. Ühegi teise puuliigi puhul ei ole kasv nii kiire olnud.
    ?Kasetöötlejaid tekib järjest juurde, sest kasepuumööbel on väga nõutud kaup,? lausus Eesti Metsatööstuse Liidu asedirektor Märt Riistop. Turgu pingestab kindlasti ka see, et vineeri- ja spoonitööstused suurendavad tootmismahtu.
    Eesti ühe suurema kasepalgi saagija, Kehtnas asuva OÜ Estobir juhataja Reimi Loeli sõnul oskasid nad olukorda ette näha ning käivitasid kolm aastat tagasi Valgevenes tütarfirma, mis toodab kasesaematerjali. ?Oleme Valgevenesse ja Venemaale investeerinud igal aastal paar miljonit krooni,? rääkis Loel. ?Tänu sellele oleme teistest kasetöötlejatest mitme aasta võrra ees.?
    Loeli andmeil on kodumaise kasepalgi osatähtsus Estobiris langenud kolmandikuni. ?Eestis on toorme hind mõttetult kalliks aetud,? ütles Loel. ?Kvaliteetse spoonipalgi tihumeetri eest küsitakse juba üle 1500 krooni, Venemaalt saan sama hea toorme kätte tuhande krooniga.? Aastas töötleb Estobir 30 000 tihumeetrit kasepalki. Estobir müüb kuivatatud saematerjali ning toodab vähesel määral ka mööblikomponente.
    Seni vaid kodumaist kasepalki töödelnud Lehtpuutöötlemise ASi tegevjuhi Toomas Tapupere sõnul on seis kasepuuturul ägeneva konkurentsi tõttu üha raskemaks muutunud ning nad on sunnitud hakkama kasepalki importima.
    ?Palkasime hiljuti lausa inimese, kes otsib praegu Venemaal partnereid ja loob impordikanaleid,? rääkis Tapupere. Lehtpuutöötlemise AS toodab tänavu 12 000 kuupmeetrit liimkilpi ja mööblikomponente.
    Võrumaal esimesena kuus aastat tagasi kasepalki saagima hakanud väikefirma OÜ Kitt-Grupp juhataja Ants Urbi andmeil saevad nad toormepõua tõttu tänavu viiendiku võrra vähem. Kui eelmisel aastal töötles Kitt-Grupp 10 000 tihumeetrit kasepalki, siis tänavu 8000 tihumeetrit. Ettevõte töötab juba pikemat aega vaid ühes vahetuses.
    ?Paari aasta jooksul on Võru ümbrusse tekkinud neli-viis firmat, mis saevad kaske,? rääkis Urb. ?Kõige suurem konkurent kasepalgiturul on Otepää vineeritehas, mis ostab kokku kõige parema kvaliteediga kaske.?
    Urbi kinnitusel on eriti raske hankida just kvaliteetset kasepalki. ?Kui varem oli koormas igas kvaliteedis palki, siis nüüd sorditakse kobedam materjal juba metsas välja,? rääkis Urb. Kitt-Grupp toodab kasesaematerjali ja valmistab mööblitööstustele kasepuidust komponente.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).