2004 oli börsi aktiivseks muutumise aasta

Aasta 2004 oli Tallinna börsil aktiviseerumise, aga mõnes mõttes ka enneaegsete lootuste aasta.

Seda iseloomustasid kogu aasta kestnud aktsiate hinnarekordite sadu, Hansapanga ning Kalevi aktsiate fondiemissioonid, Rootsi-Soome telefonioperaatori TeliaSonera ebaõnnestunud Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumine ning terve rida börsilemineku lubadusi. Viimased on seni paraku vaid lubadusteks jäänud.

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on olnud aktsiate hinna peamiseks kasvumootoriks juba mitu aastat. Erinevalt varasematest aastatest jäi sel aastal kasumivõtu periood lühikeseks, sest samaaegselt Euroopa Liitu astumisega haaras härjal sarvist Hansapank ning korraldas 28. aprillil fondiemissiooni (õigemini toimus emissioon kolm kauplemispäeva hiljem, üksnes emissioonis osalejate nimekiri sulgus sel kuupäeval), mis andis aktsionäridele iga aktsia kohta veel kolm uut. Raske muidugi öelda, kui palju oli selles süüd emissioonil, kuid emissioonijärgselt kallines kuue ja poole kuuga meie börsi juhtivaktsia hind üle 40 protsendi, aasta algusega võrreldes oli aktsia hind kallinenud kahe kolmandiku võrra.

Hansapanga positiivsest kogemusest sai tiivustust Kalevi juht Oliver Kruuda, kes otsustas korraldada fondiemissiooni kommivabriku aktsiaga nii, et iga aktsia vastu said aktsionärid lisaks kaks uut. Kalevi aktsia hind hüppas pärast emissiooni järgnevatel päevadel 50 protsendi võrra.

Milleks siis korraldavad ettevõtted fondiemissioone? (Aktsionäride seisukohalt võib fondiemissioone ka split?iks nimetada, ehkki Eesti seaduste kohaselt on see juriidiliselt ebatäpne.)

Fondiemissiooni ja split?iga ettevõtte turuväärtus ei muutu, muutub vaid aktsiate arv ning selle võrra langeb aktsia madalamale. Näiteks Kalevi aktsiate arv kolmekordistus ja aktsia hind langes pärast emissioonis osalemise tähtaja lõppu kolm korda. Aktsionäridele on aktsia madalam hind mõistagi psühholoogiliselt vastuvõetavam, mida näitas väga selgelt eilne päev ja Kalevi aktsiaga toimuv.

Sama oluline, aga Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate puhul (kaasa arvatud Kalevi aktsia) veel olulisem, et kaubeldavate aktsiate arv suureneb ning seetõttu paraneb aktsiate likviidsus.

Kevade lõpu suve alguses oli tähelepanu keskmes TeliaSonera pakkumine Eesti Telekomi aktsiate ülesostmiseks. Põhjamaade suuromanik, kes soovis saada enda valdusse vähemalt 85 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest, soostus maksma 111,3 krooni aktsia eest, mis oli rahandusministeeriumi hinnangul liiga vähe. Aktsia hind oli tol päeval 122,36 krooni, aga valitsuse soov oli saada 133,5 krooni.

Tänu valitsuse kindlameelsusele jäi TeliaSoneral Telekomi ülevõtmine katki. Väga suure tõenäosusega oleks leppe saavutamine kahe suuromaniku vahel toonud endaga kaasa Telekomi börsilt ära viimise, mis omakorda oleks võinud börsile anda surmahoobi. On ju Eesti Telekomi aktsia üks kahest liikviidsest väärtpaberist, millega toimub arvestatav kauplemine. Telekomi börsilt äraviimine oleks pannud mõtlema ettevõtteid, kes plaanivad lähiajal börsile minna ? need on Teede REV2, Tallinna Vesi, Eesti Raudtee, Starman ja Tallink. Seni on aga plaanid plaanideks jäänud ning viimane avalik esmaemissioon (IPO) oli Tallinna börsil Eesti Telekomi IPO 1999. aasta veebruaris. Aga selleks, et ei juhtuks nii nagu tänavu, et aktsiate hinnarekordite sadu läheb eestlastest mööda, oleks hädasti vaja ühte tõelist rahva-IPOt.