Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuldar Leis muudab Maakeraga rahva harjumusi
Uue tegevuse leidmine võttis natuke aega ning tänavu märtsis-aprillis, neli kuud pärast lahkumist Ösel Foodsist, oli plaan toiduturule tulekust klaar. ?Toit on sektor, kus eelistatakse pigem eestimaist kaupa,? põhjendas Kuldar Leis otsust hakata tegutsema just selles valdkonnas.
Kampa lõid ka kaks toonast Öseli juhti ja kaasomanikku ning tänaseks on endisest meeskonnast kokku pandud ka kuueliikmeline müügiteam. Praeguseks on Maakera kaubamärgi all turustatavad purgisupid poelette ehtinud juba poolteist kuud, esimesed uudsed plastikpakendis praed ja pastaroad veeresid tehaseväravast välja detsembrikuu alguses.
?Me otsisime sektorit, mis ei ole veel jõudnud väga palju areneda ning kus on võimalik teha hüpe,? põhjendas ta, miks otsustati hakata tootma just valmistoite. Kui purgisupid on tarbijatele üsna tuntud kaup, siis plastikpakendites valmispraed ja pastaroad on Eesti turul uudne kaup.
Leisi sõnul vaadati ka välismaal ringi ning leiti, et sealne valmistoidu turg on oluliselt huvitavam kui Eestis ning just praed, pajaroad ja pastaroad puuduvad Eesti turul praegu üldse.
?Me ei taha eriti purgisuppide turu eest võitlema asuda, meie eesmärk on muuta eestlaste tarbimist ning harjutada neid n-ö päris toitudega, mille valmistamiseks kulub vaid mõni minut,? tutvustas Leis nõksu, millega loodetakse turul läbi lüüa.
Välismaalt tulevat odavat toidukraami ta väga ei pelga ? igal rahval oma väljakujunenud maitse-eelistused ning Eestis ja Lätis mõjuvad üsna erinevad võtted ja kaubad. ?Kui näiteks Leedu ja Eesti juustu erinevus pole väga suur, siis valmistoitudel on oluline vahe,? ei näe Leis erilist põhjust muretsemiseks.
?Erinevaid ohte ja ootamatusi oli palju,? rääkis Leis uue äri püstipanemisest ning lisab, et see ei olnud sugugi kindla peale minek.
Tehase töölepaneku tegi muuhulgas keeruliseks ka asjaolu, et seadmed tuli kokku osta 20 erinevast Euroopa firmast ning nende sünkroonis tööle panemine oli omamoodi paras täppisteadus.
Kuldar Leisi sõnul taheti ettevõte ka võimalikult kiiresti tööle saada ning alles tagantjärele mõisteti, kui hullumeelne temp see tegelikult oli. ?Me saame juba aru küll, kus see Estonia asub, aga mispärast teil iga kirja lõpus as soon as possible on, kuhu teil kiiret on?? oli mõni Lääne-Euroopa tehas sellise kiirustamise peale öelnud.
Küsimusele, miks rajati tehas just Põlvasse, vastas Leis, et lähtuti logistikast. ?Tooraine kokkuvedu on kallim kui valmistoodete laialisaatmine,? rääkis ta ning lisas, et välismaalt ostetakse ainult see, mida Eestist saada pole ? näiteks paprika, spagetid, suhkur.
?Kui on natuke karjääri ka tehtud ja otsest vajadust enam Tallinnas rabada ei ole, seisame dilemma ees, kas minna rahulikuma elu peale või pürgida veel edasi,? rääkis Põlvast pärit mees teisest põhjusest, miks otsustati tehas rajada just Kagu-Eestisse ning lisas, et kahjuks neid, kes Lõuna-Eestis äri ajada tahavad, enam väga palju ei ole.
Piirkonna eelistena tõi Kuldar Leis veel välja rahuliku ja toreda keskkonna ja võimalused sportimiseks. ?Suvel käisin lausa jalgrattaga tööl,? ilmestab ta Tallinna ja Põlva elutempo vahet. Noortel soovitab piimandus- ja majandusharidusega mees siiski enne pisut ringi vaadata, võimalusel ka väljaspool Eestit ning seejärel, kui kutsumust on, kodukanti tagasi pöörduda.
Autor: Taavi Linnamäe