• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palts tegi Tallinnas Savisaart

    Tallinnal jäi esmaspäeval viie miljardi krooni piir napilt ületamata, ent eelarverekordi püstitas pealinn siiski: tuleva aasta eelarve on 4,986 miljardit.
    Ehkki Tallinna linnapea Tõnis Palts ütleb tuleva aasta eelarve kohta, et see ei ole valimisaasta, vaid ?terve mõistuse ja tuleviku eelarve?, sarnaneb see Äripäeva meelest Tõnis Paltsu kinnitustele vaatamata varasemate linnavalitsuste valimiseelsetele eelarvetele.
    Ka aastal 2005 parandab pealinn usinalt teid ja tänavaid ning korrastab koolimaju ja ehitab sotsiaalmaju. Tõsi, kahest rajatavast hoonest üks on erivajadustega inimestele ehk see, mida just vaja on. Samuti jätkab Paltsu juhitav linnavalitsus endise linnapea Edgar Savisaare algatatud 500kroonise toetuse maksmist pensionäridele.
    Tuleva aasta eelarvest kavatseb linn investeeringuteks kulutada ligi viiendiku ? 914 miljonit krooni. Sellest omakorda ligi kolmandik (aga kaks korda rohkem kui tänavu) läheb teede ja tänavate kapitaalremondile.
    Iseenesest pole selles midagi halba ? linnapea ei pane asfalti oma koduukse ette, vaid korda tehakse hirmlagunenud Tartu ja Paldiski maantee, Kadaka puiestee, rekonstrueeritakse Tondi tänav ning jõutakse lõpuks ka kvartalisisestele tänavatele.
    Hea oleks, kui Tallinn suudaks investeerida oma tuludest, ent nii see ei ole. Osa rahast tuleb riigieelarvest ? 56 miljonit koolimajade korrastamiseks, osa, 66 miljonit välisabist. 350 miljonit krooni pealinn laenab.
    Sellega kasvab 2005. aastal Tallinna võlakoorem 2,4 miljardi kroonini ehk pealinna laenud ulatuvad ligi pooleni aastaeelarvest. See jääb veidi alla seadusega lubatule, ent võlg on võõra oma. Pealegi läheb laenuraha linnakassasse ja sellele ei ole peale kirjutatud, et see kulutatakse näiteks teedeehituses. Kes seda hiljem tõestab või ümber lükkab, et ka Paltsu linnavalitsus võtab laenu just jooksvate kulude katteks.
    Investeeringuteks laenu võtmise peale toimetus nii väga ei pahandakski, kui linnal muid võimalusi poleks. Samas kasvavad Tallinna ametite tegevuskulud 6,8 protsenti. Kulusid kergitas ka linnajuhtide palkade tõstmine. See linnavalitsus aga alles astus ametisse ega ole jõudnud veel millegagi silma paista.
    Samal ajal on pealinna lühemates ja pikemates strateegiates võetud selge siht piirata eelarvest kaetavate tegevuskulude kasvu ning eesmärgiks on hoida see näitaja kahe protsendi piirimail.
    Palts on maininud linna prioriteedina haridust, kuid kulud haridusele suurenevad vaid 6 protsenti võrreldes tänavuse aastaga. Eelarve järgi on eelistatumad valdkonnad hoopis elamumajandus (kulude kasv 180 protsenti) ja linnaplaneerimine.
    Ka uus linnavalitsus paneb liialt rõhku linnavara müügist saadavale rahale. Näiteks on eelarvesse arvestatud 300 miljonit krooni linnale kuuluvate Tallinna Vee aktsiate ja ning 245 miljonit linna muu vara müügist.
    Savisaar näiteks lootis liialt Linnahalli müügile ja nii on linnaeelarves teist aastat järjest halli müügisumma suurune auk. Praeguseks on Palts lisaks kuulutanud linnavara müügile moratooriumi, et alles teha selgeks, mida ja kuidas müüa.
    Toimetuse meelest on linnavalitsus üle hinnanud ka üksikisiku tulumaksu laekumisi. Oodatakse nende kasvu kuue protsendi võrra. Samas väheneb tulumaksumäär 24 protsendini ja maksuvaba miinimum tõuseb 1700 kroonini.
    Tallinn on seega osa tuleva aasta tuludest õhust võtnud. Täpselt nii, nagu tegi Savisaar kohalike valimiste eel.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud alustasid nädalat reipa tõusuga
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.