Kirjutame heategevuse oma uue aasta tööplaanidesse

Jõulud on parim aeg heategevuseks, aga abivajajad peavad suutma ka aasta ülejäänud aja üle elada. Tänase Äripäeva uudise järgi ostetakse jõulude ajal tagasi osake oma südametunnistusest. Hea seegi.

Äripäev kutsub annetajaid ? kas firmasid või eraisikuid, olgu tegu raha või tarbeesemete annetamisega ? aasta ringi tegutsema, sest siis on kasu abivajajatele suurim. Kes veel pole, see võiks heategevuse oma 2005. aasta tööplaanidesse sisse kirjutada.

Heategija süda on rahul siis, kui annetus läheb õigesse kohta, jõuab õige inimeseni. Jõulude ajal ja kampaania korras torkab heategevus kahtlemata rohkem silma. Samas on oht kokku koguda liiga suur hulk esemeid, mida pole võib-olla kusagile panna ja õiglaselt ning suurima kasuteguriga jagada. Ja kui midagi on korraga liiga palju, siis võib see abi väärtust kahandada. Teiseks saadetakse kodututele ja lastekodulastele nt ?okolaadi, ent rohkem võib puudu olla kartulist, uutest riietest.

Annetamine on eelkõige emotsionaalne tegutsemisviis, aga unustada ei maksaks ka ratsionaalset poolt: tegutseda südame kindlas liidus mõistusega. Ratsionaalne pool ütleb, et kui heategevus on põhimõtteliselt juba ära otsustatud, siis on mõttekas seda ka planeerida. Näiteks valida välja mõni konkreetne mittetulundusühing või sihtasutus, suurpere, kogudus, miks mitte ka lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud inimene.

Annetatava summa võiks jagada aasta peale osadeks. Abivajajatel võib väiksemast, aga regulaarselt laekuvast abist rohkem kasu olla kui korraga kaelasadavast suuremast summast või tarbeesemete kuhjast.

Heategevust võiks käsitleda samamoodi kui sportlaste sponsoreerimist. Sportlane vajab heade tulemuste saavutamiseks pidevat rahalist kindlustunnet, kuid sama on ühiskonna nõrgemate liikmete toetamisega. Ja nende puhul ei räägi me tipptulemuste saavutamisest, isegi mitte keskmisest tasemest, vaid minimaalsete vajaduste rahuldamisest inimväärseks eluks.

Äripäev ei kutsu riiki üles kehtestama suuremaid maksusoodustusi heategevusele. Südamele polegi maksusoodustusi vaja ja ratsionaalsele küljele piisab senistest. Firma saab maksuvabalt toetada mittetulundusühinguid ja sihtasutusi kuni kolme protsendi ulatuses oma sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamaksetest. Füüsilisest isikust maksumaksja saab aga annetusi ja kingitusi oma maksustatavast tulust maha arvata kuni viie protsendi ulatuses.

Heatahtlikke inimesi võivad ära kasutada petturid. Neid on tõeliste abivajatega võrreldes siiski vähe, et diskrediteerida heategevust tervikuna. Annetamine ei tundu kõige otstarbekam ka siis, kui üle-eestiliste heategevuskampaaniatega korjatakse 25?100 krooni kaupa raha puuduoleva meditsiiniaparaadi jaoks. Ravikindlustusmaksu efektiivsema kasutamisega oleks haiglal kindlasti võimalik puuduv seade osta ? miks peab veel avalikku korjandust tegema.

Ent kui korjandus võimaldab veel ühe vajaliku seadme lisaks teistele vajalikele hankida, on see raha ikkagi täie ette läinud. Täiendab ju heategevus ? veel parem, kui see on sihipärane ja planeeritud tegevus ? riigipoolset abi puudustkannatajatele.

Autor: ÄP