E-hindamisakt tuleb odavam

Näidisobjektiks sai võetud 3toaline Roosikrantsi tänaval asuv korter suurusega 90 m2.

Arco Vara hindamisosakonna juhataja Tõnu Lutsu sõnul muutub elektrooniline hindamisakt üha populaarsemaks. Tema hinnangul tellivad pooled kliendid akti elektrooniliselt.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ hindaja Crisly Tammekivi sõnul oleks seesuguse korteri hindamise tasu vahemikus 1500?1900 krooni, olenevalt sellest, millisele pangale akt esitatakse. ?Eri pankadele kehtivad meil järgnevad soodustused: Hansapank ja Hansa Liising ?20%; Ühispank ja Ühisliising ?10%; Sampo Pank ja Sampo Liising ?10%; Nordea Pank ?10%; Krediidipank ?10%; Reval Liising ?10% ja Balti Ameerika Ettevõtlusfond ?10%,? loetleb Tammekivi. ?Need hinnad sisaldavad ka käibemaksu. Elektroonilise hindamise saame vastavalt pankadega sõlmitud lepingutele saata Hansapanka, Ühispanka ja Sampo Panka.?

Simus Kinnisvara hindaja Denno Treimanni väitel maksab kesklinna korteri hindamine nende hinnakirja järgi 1600 krooni koos käibemaksuga. ?Hansapanga Minu Kodu klientidele on hinnasoodustus 20% ja Nordea Panga klientidele 10%,? täpsustab Treimann. ?Elektroonilisel hindamisaktil aga soodustusi ei ole.?

Kinnisvaraeksperdi asedirektori ja atesteeritud hindaja Aivar Tomsoni sõnul läheks nimetatud korteri hindamisakt maksma 1500 krooni, kui tegemist on pangale mineva hindamisega. ?Elektroonilist hindamisakti tellitakse meilt aga väga vähe,? ütleb Tomson. ?Pole tükk aega ühtegi elektroonilist hindamist teinud. Soodsam on see küll, 10%.?

Ka Rime Kinnisvara hindaja Meelis Tammre väidab, et elektrooniline hindamisakt pole kuigi populaarne. ?Teoreetiliselt on see meie poolt küll võimalik, aga praktikas on see üpris vähe kasutust leidnud,? sõnab Tammre. ?Eks kõik oleneb asjaoludest. Tavalisest aktist soodsam see siiski ei ole.?

Sootuks vastupidisel seisukohal on BRC Kinnisvara hindaja Kristjan Timuska. ?Meie pakumegi üksnes elektroonilist hindamisakti, selle hinnaks tuleks nimetatud korteri puhul 1400 krooni,? ütleb Timuska. ?Kui klient soovib akti ka paberil, maksab see lisaks 150 krooni.?

Hinnatabelist selgub, et kõige soodsamalt saab hinnangu kätte AT Kinnisvarast, kus hindamisakti maksumus on üksnes 1100 krooni. Teised bürood küsivad keskmiselt 1200?1500 krooni. Elektroonilise hinnangu saab soodsamalt Arco Varast, Pindi Kinnisvarast, Kaanon Kinnisvarast, ERI Kinnisvarast, Kinnisvaraeksperdist ja Ober Hausist.

Uuel aastal jõustuv korteriomandiseadus on tekitanud palju küsimusi selle kohta, kas alates 15. jaanuarist 2005 on majakarpide kindlustamine kohustuslik.

15. jaanuaril 2005 jõustuva korteriomandiseaduse (§ 15 lõige 6, punkt 3) kohaselt mõistetakse korteriomanike huvidele vastavat kaasomandi valitsemist kui korteriomanikepoolset kaasomandi kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist. Nimetatud seadusepunkt ongi tekitanud küsimusi.

Justiitsministeeriumi tõlgenduse kohaselt kehtivad korteriomandiseaduse sätted siiski korteriühistutega majadele vaid niivõrd, kui need ei lähe vastuollu korteriühistuseadusega. Korteriomandiseadus kaitseb vähemuse huve, ehk juhul, kui üks korteriomanik ilma korteriühistuta majas leiab, et majakarbi või tsiviilvastutuse kindlustus on vajalik, võib ta seda nõuda.

Seda isegi juhul, kui korteriomanike üldkoosolek otsustab kindlustuslepingut mitte sõlmida. Samas aga majades, kus on asutatud korteriühistu, otsustatakse kindlustamine korteriühistu üldkoosolekul ning üks korteriomanik ei saa nõuda otsuse muutmist.

Kuigi seadusega pandud kohustust ei ole, tasub ühistul maja õnnetusjuhtumite vastu kindlustada. Korterelamutes elavatele inimestele on riskide maandamine ning potentsiaalsete kahjude vähendamine eriti oluline, sest kui kahju tekib, siis tavaliselt mitte ühele inimesele, vaid paljudele inimestele ja perekondadele. Kahtlemata on majakarbi kindlustamine kasulik, sest kindlustusmaksed korteri kohta ei ole üldjuhul suuremad kui 10 krooni kuus. Kujutame ette olukorda, kui 16 korteriga puidust korterelamus toimub tulekahju, mille tagajärjel muutub enamik majast elamiskõlbmatuks. Hinnanguliselt on 16 korteriga elamu üldpind ligi 1000 m2 ning selle taastamisväärtus (majakarp) umbes 5,5 miljonit krooni. Arvestades, et hoonest hävib suurem osa, näiteks 75 protsenti, oleks ühistul maja taastamiseks vaja 4 miljonit krooni. Kui paljudel ühistutel Eestis on selline remondifond?

Levinumad varakindlustuse riskid, mille vastu majakarpe kindlustatakse, on tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus ning vandalism. Lisaks ning üldjuhul lisatasu eest saab korteriühistu oma vara kindlustada ka murdvarguse riski vastu. Samuti saab kindlustuslepinguga katta hoone valdamisest tekkinud seadusjärgse vastutuse kolmandate isikute ees.

Korterelamu kindlustamisel tuleks alati arvestada, missugused hoone osad kuuluvad kindlustuskaitse alla. Üldjuhul on kindlustusseltsid kaasomandite kindlustamisel kindlustusobjektina defineerinud need hoone osad, mis kuuluvad kõikidele korteriomanikele kaasomandiõiguse alusel (hoone välispiirded, kandvad konstruktsioonid, üldkasutatavad osad ning tehnosüsteemid). Kindlustusobjektiks ei ole hoone reaalosad ehk korterid. See tähendab, et korteriühistu majakarbi kindlustuse puhul hüvitatakse kahju, mis tekib kaasomandis olevale varale.