• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtted ei usalda kriisi ajal PR-firmasid

    International University Concordia Audentese poolt kevadel läbi viidud Eesti avalike suhete hetkeolukorra uuringust selgus, et firmad ostavad sisse peamiselt erinevaid uuringuid, meediamonitooringut ja üritusturundust. Kriisi-, brändi- ja sissekommunikatsiooniga tegelevad firmad enamasti ise, ütles uuringu läbiviija Iveri Marukashvili International University Concordia Audentesest.
    ?Lisaks sellele, et ettevõtted ei usalda kriisi ajal PR-firmasid, selgus uuringust, et enamik ettevõtteid ei poolda üldse suhtekorraldusteenuste ostmist konsultatsioonifirmadest või erialastest agentuuridest,? nentis Marukashvili. Ainult 23% küsitletud firmadest ostab suhtekorraldust süstemaatiliselt sisse, 56% ostab seda teenust harva.
    Organisatsioonides on palgal keskmiselt üks või kaks suhtekorraldusspetsialisti, kes tegelevad enamiku suhtekorraldustegevustega. Kui asi puudutab teenuste sisseostmist konsultatsioonifirmadest, on organisatsioonind Marukashvili sõnul väga valivad. Konsultatsioonifirma teadmised ja kogemused valdkonnast ning juurdepääs avalikkusele on otsustavad faktorid, mida enamik firmasid otsib PR-agentuuridega suheldes.
    A. Le Coq Tartu Õlletehase marketingijuhi Katrin Verniku sõnul peitub põhjus, miks PR-agentuure ei usaldata, selles, et neil on üldjuhul pinnapealsed teadmised ettevõtte tegevusvaldkonnast.
    Tegevusvaldkonnast ülevaate saamine ja ärisituatsiooni täielik mõistmine võtab enamjaolt rohkem aega, kui arvata osatakse.
    See nõuab ka ettevõtetelt suurt tähelepanu ja teadmiste andmist, milleks tavaliselt ei olda valmis, kui otsustakse oma tööde kergendamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks vastav teenus väljastpoolt sisse osta.
    Varasemast oluliselt paremaid tulemusi oodatakse koos esimese arvega, tegelikkuses aga võtab sisseelamine kliendi tegevusvaldkonda oluliselt kauem aega.
    ?Nii brändi- kui ka sisekommunikatsiooni puhul ning olenevalt olukorrast kriisikommunikatsiooni puhul soovitaksin ma pidada nõu oma ala spetsialistidega. Otsused tehku ettevõtte juhid ise, kuid tasub ennast kindlasti viia kurssi avalikkuse (meedia) võimaliku reageeringuga olukorrale ja sündmuste võimalike arengute ja tagajärgedega,? lisas Vernik.
    Kriisid tabavad ettevõtteid ootamatult. Meil on kogemusi, kus on süttinud tehas, kütuserong rööbastelt maha jooksnud või konkurent varastanud intellektuaalse omandi.
    Tegutsema tuli hakata otsekohe. Ettevõtte suhtekorraldaja üksi ei suuda enamasti asendada professionaalse suhtekorraldusettevõtte toimivat meeskonnatööd ? kas puuduvad kriisijuhtimise kogemused või toimiv side meediaga.
    Kriis ei pruugi seejuures olla seotud ettevõtte põhitegevusalaga, mille kajastamisel on oma suhtekorraldaja tugev, vaid näiteks võib juht sattuda rünnaku alla.
    On ka juhtumeid, kus kriis on kestnud juba päevi või nädalaid, ise ei saada hakkama ning lõppude lõpuks otsustatakse suhtekorraldusfirma appi paluda. Siis võib juhtuda, et hilinetakse, tulemust ei saavutata ja suhtekorraldajad jäävad lõppude lõpuks süüdi ka.
    Suhtekorraldusteenus, nagu ka advokaadi oma, on seotud väga suure usaldusega, mis ei teki üleöö. Meie kogemus näitab, et pikaajalise suhte korral, kus on koos mitu puuda soola söödud, usaldatakse suhtekorraldusettevõtet ja just kriisiolukorras paistab partneri suutlikkus välja.
    Paljud Eesti ettevõtted ei olegi suutelised PR-teenust väljastpoolt sisse ostma, sest nad ei mõista selle olemust ja seega ka saadavat efekti. Usun, et paljudel teenuse vajalikkuses kahtlejail oleks ehk mõistlik uurida, milliseid praktilisi võimalusi millise hinnaga on võimalik saada.
    Kriisikommunikatsioon ? paanikaolukorras on raske usaldada väljastpoolt tulevaid nõuandeid, mis enamasti lähevad lahku tegevjuhtkonna arvamusest, kuidas olukorras käituda. Psühholoogiliselt on raske käituda väljastpoolt tuleva nõuande järgi, mis erineb isiklikust tavapärasest käitumisest ja millel on ettevõttele lühi- või pikaajaliselt kaalukas mõju.
    Samas on just see valdkond, kus tasuks spetsialistide nõu enim kuulata, sest nende kogemused kolmanda poole reaktsioonist (avalikkus) on suuremad ja nad oskavad ette näha protsessi (kriisisituatsiooni) seaduspärast kulgemist. Kui pole püsivat lepingut PR-firmaga, kardetakse oma murega täiesti võõrasse ettevõttesse minna, kardetakse valesti mõistmist, lisaks eneseuhkus jms inimlikud põhjendused.
    Brändikommunikatsioon ? isegi kui ettevõte kasutab loovagentuuri brändikommunikatsiooniks, arvatakse paljudel juhtudel, et ühest piisab, st loovagentuurist. Teiselt poolt on siin tegemist kattuva alaga ja kui ettevõte ise ei oska jagada täpselt loov- ja PR-agentuurile jäävat töölõiku ning neid ühisele loovusele ärgitada, ei tulegi head tulemust.
    Sisekommunikatsioon ? tegemist on valdkonnaga, kus tegevjuht tunnetab ainuisikulist vastutust ja ei pea vajalikuks, et ettevõtte sisekommunikatsiooni dikteerib inimene väljastpoolt.
    Ka siin on ees psühholoogiline barjäär, arvatakse nimelt, et teatakse ise kõige paremini ja tehakse täpselt seda, mida vaja.
    Võõrast ei usaldata, sest arvatakse, et ta ei tunne keskkonda ega taust-süsteemi. Osaliselt on põhjus selles, et läbimõeldud sisekommunikatsioonile pööratakse Eestis veel liiga vähe tähelepanu, kuid see on juba muutumas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.