• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kelle võit?

    Euroopa Liidu kohtuinstantsid jätsid jõusse nõuded Microsofti vastu. Kommenteerin kohtu nõuet nudida Windowsi operatsioonisüsteem. Lähiajal saavad Euroopa kliendid ?nautida? uut toodet: meediapleierita (WMP) Windowsi. Mina ei saa aru, kelle võit see on. Neile sadadele ja tuhandetele, kes poest peavad sellise Windowsi ostma, on see küll kaotus. Kaotusest saab üle ? vajalikud tükid saab ilmselt internetist kätte, neid saab laadida, oma arvutile lisada ja nii ilmselt paljud ka teevad.
    Kuna hetkel on WMP kõige paremini toimiv video ja audio esitaja Windowsi keskkonnas, siis on WMP omamine hädavajalik. Ainult, et nüüd raiskavad kodutarbijad nimetatud lisatööle hulga aega.
    Milleks tavainimesele meediapleier? Nii nagu aastaid tagasi vaieldi, kas veebilehitseja on operatsioonisüsteemi osa (loe: hädatarvilik funktsionaalne tükk süsteemis) või mitte, siis täna ei kujuta arvuti kasutamist ilma veebilehitsejata keegi ette. Praegu on samas seisus meediarakenduste vajadus ja kasutamine. Kaugkoolitus, telekonverentsid, suur osa teatmematerjalist ja meelelahutus ? see kõik põhineb meediaprogrammidel.
    Tõsi on, et meediapleier operatsioonisüsteemi osana on suretanud välja alternatiivsed tehnoloogiad. Või on suretamas? Päriselt küll ei ole. Minulgi on arvutis mitu lehitsejat, mitu meediaprogrammi jne. Kui ikka sisupakkuja annab raadiosaate või muusikanäited RealAudio formaadis, siis pean ma kuulamiseks RealPleierit kasutama.
    Euroopa kohtuinstantsidel võivad olla küll õilsad eesmärgid, aga tehnoloogiliselt on saadud tulemus mõttetu. Ja majanduslikult kahjulik Euroopa inimestele ja firmadele.
    Mulle meeldib analoog autodega ? samane oleks kehtestada seadus, et Euroopas tuleb müüa autosid ilma karburaatorita, et anda ostjale vabadus see ise valida. Ei, sellist tarbija vabadust ma ei igatseks.
    Autor: Henn Sarv
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).