ALD rajab oma peakorteri Tallinna ning kavatseb sel aastal avada harukontorid ka Lätis ja Leedus.
Ettevõtte Põhja- ja Baltimaade regiooni direktor Tim Albertsen lausus, et turust kolmandiku hõivamine võtab aega 3?4 aastat. Tegevust alustati selle aasta algusest.
Albertsen lubab ka, et hakatakse pakkuma konkurentidest madalamat hinda. ?Täpset numbrit ei oska veel öelda, aga suudame teha umbes 5?10% parema pakkumise,? rääkis ta.
Üks ALD suuremaid konkurente on praegu 55protsendilise turuosaga AS Balti Autoliising, mis kuulub Hansapangale. ?Konkurents läheb tihedamaks, siit ei saa üle ega ümber,? kinnitas Balti Autoliisingu juht Karmo Kaares.
5?10 protsenti madalama hinnaga turule tulemist pidas Kaares siiski ebatõenäoliseks. ?Hinnad on niigi viimase aastaga läinud väga alla,? lausus ta. ?Ei usu, et nad sama teenust suudavad pakkuda 5?10 protsenti odavamalt.?
Ka turuosa võtmise osas tegi Kaares tagasihoidlikuma pakkumise: ?Järgmise paari aastaga 20% on väga tõenäoline.? Üheks ALD võimalikuks sihtrühmaks nimetas Kaares siin tegutsevaid Soome firmasid, arvestades ettevõtte head positsiooni nende kodumaal.
Uue konkurendi peamisteks eelisteks pidas Kaares aga maailmapraktikast tulenevat oskusteavet ja ressursilist külge.
ALD ise nimetab oma eeliseks just kogemustepagasit ja seda, et pakutakse koos nii kasutusrenti kui ka sõidukite hooldust, mis tähendab, et liisingufirma mitte ainult ei finantseeri klientide autosid, vaid pakub ka kõiki abiteenuseid, mis on seotud sõidukite igapäevase kasutamisega.
Automüüjate poolelt pidas ka BRC juhatuse liige Holger Mägi eeliseks just seda, et ALD-l on finantsteenuste kõrval olemas ka suuremad autoalased teadmised. Raskused võivad tema sõnul tulla eelkõige sellest, et tegu on eestlaste jaoks suhteliselt tundmatu kaubamärgiga. Põhjuseks, miks otsustati just praegu turule tulla, nimetas Albertsen Baltimaade kiiresti kasvavat turgu. ?ALD Automotive kavatseb selles arengus osaleda,? sõnas ta.
Kiirustamise taga on kindlasti ka asjaolu, et edaspidi on siinsele turule oodata ilmselt ka teisi Euroopa tasemel tegijad, näiteks on juttu olnud Avelist.
Seotud lood
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.