Maailma börsid nautisid mullu peamiselt tõusu

Suurima tõusu tegi möödunud aastal Ukraina börs, mis kasvas 312,4 protsendi võrra.

Eriti kiire arengu tegi Ukraina börs läbi viimase kuu aja jooksul, kerkides alates eelmise aasta 30. novembrist ligi 60 protsenti.

21. novembril toimusid Ukrainas presidendivalimised, mille võitis venemeelne Viktor Janukovit?. Sellele järgnesid läänemeelsete ukrainlaste meeleavaldused. Lootus, et läänemeelne Viktor Ju?t?enko võidab kordusvalimised, mõjus positiivselt Ukraina aktsiaturule. 26. detsembril toimunud valimised võitiski Ju?t?enko.

?Ju?t?enko, kes on Euroopa Liiduga tihedamalt seotud, võib kärpida korruptsiooni ja suurendada kohalike ettevõtete läbipaistvust,? ütles Lombard Odier Darier Hentschi fondivalitseja John Coast Sullenger. Transparency rahvusvahelise korruptsiooniindeksi järgi kuulus Ukrainale 145 riigi hulgas 2004. aastal nõrk 122. koht.

Viletsaim börs maailmas oli eelmisel aastal Hiina börs, mis kahanes 15,4 protsenti. Maailma suurima rahvastikuga börsi languse taga on Hiina valitsus, mis üritab sealset ülikiire tempoga kasvavat majandust jahutada. Samuti on Hiinas kõrge ka inflatsioon.

Ukraina järel oli maailmas teine tõusja Aafrika riigi Zimbabwe börs, mis kosus 169,6 protsenti. Hiina järel oli teine suurim langeja Tai börs, kaotades väärtusest 13,5 protsenti.

Keskmist arvestades osutus parimaks regiooniks Lähis-Ida, kus börsid kasvasid aastaga keskmiselt 49,7 protsenti. Paljud Araabia riigid ekspordivad naftat, mille hind eelmisel aastal vaid tõusis ning osaliselt võib börside kiire kasvu kanda musta kulla arvele.

Keskmise järgi oli mullu maailmas kõige kehvem Aasia piirkond, kus börsid kasvasid keskmiselt 16,7 protsenti.

Ameerika börsidest oli ainus langeja Costa Rica börs, mille väärtus kahanes kümnendiku võrra. Teistest kehvemini läks ka USA laiapõhjalisel indeksil S&P 500, mis kosus kõigest 9 protsenti. Samas jäid laiapõhjalisele indeksile alla nii Nasdaqi kui ka Dow Jonesi indeksid. Ameerikas oli mullu kiireim tõusja Colombia börs, mis kasvas enam kui 86 protsenti.

Eelmise aastal Araabiat külastanud investeerimisajakirja Profit tegevtoimetaja Villu Zirnask usub ka käesoleval aastal Lähis-Ida riikide börsifirmade tõusu. ?Nafta toob endiselt palju raha neisse riikidesse,? möönis ta. Samas lisades, et naftafirmad börsidel otse noteeritud ei ole, vaid nad on valitsuste omanduses.

Kahjuks Eesti väikeinvestoritel ei ole võimalik kaubelda Lähis-Ida firmade aktsiatega. Võimalus leitakse kliendile suure raha olemasolul. ?Risk on muidugi suur, aga pankade privaatpanganduse klientidele leitakse soovi korral kindlasti võimalus Lähis-Ida aktsiatesse raha paigutada,? ütles Zirnask.

Zirnaski sõnul leiab põnevaid aktsiaid ka Euroopa Liiduga liituda soovivate riikide firmade hulgast ning ka värskete Euroopa Liidu liikmesriikide firmade seast.

Vana Euroopa riigid olid mullu üsna tagasihoidlikud tõusjad. Aafrika riikide börse peab Zirnask rohkem kasiinoks kui börsiks.

Tallinna börsi indeks TALSE tõusis möödunud aastal 57,1 protsenti, ÄP indeksit arvestades tuli kasvuks 38,4 protsenti.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa börsid kasvasid aastaga vastavalt 7,5, 7,4 ja 7,3%. Leedu börs kosus samuti 38,4 ja Läti börs 43,5%.

Statistiliselt oli eelmise aasta kiireim tõusja Tallinna Farmaatsiatehase aktsia, kuid tegu on väga ebalikviidse aktsiaga. Aktsia hind tõusis aastaga ligi 110 protsenti.

Farmale järgnesid Hansapanga ja Merko Ehituse aktsia. Hansapanga aktsia hind tõusis aastaga 79 protsenti. Aktsia hinda tõstsid peamiselt välismaised institutsionaalsed investorid. Aasta lõpus saavutas Hansapanga aktsia ka taas oma kõigi aegade rekordi, sulgudes 150,36 krooni tasemel.

Merko Ehituse aktsia hind kerkis 62 protsenti. Aktsia tegi tugeva tõusu läbi just viimasel kuul.