Kõige napimalt jäi plaan täitmata suurimal saeveskil ASil Imavere Saeveski, mis tootis plaanitud 380 000 tihumeetri saematerjali asemel vaid 5000 tihumeetrit vähem. Suuruselt neljal järgmisel saeveskil jäi aga mullu püstitatud tootmisplaanist täitmata 10?23 protsenti.
Koguseliselt tähendab see, et viis suuremat saeveskit tootsid eelmisel aastal plaanitust vähem kokku 100 000 kuupmeetrit saetoodangut. Rahalises väljenduses tähendab see, et saeveskid kaotasid kokku hinnanguliselt umbes 200 miljonit krooni käiberaha.
Kõik suuremad saeveskid üritavad alanud aastal taas täita tootmisplaani, mis mullu täitmata jäi. Kuna kodumaist tooret napib, suurendavad saeveskid importpalgi osatähtsust. Eelmisel aastal importisid suuremad saeveskid kohati 40?60 protsenti toormest.
?Kõige raskem on peenpalgi saeveskitel,? kommenteeris ASi Stora Enso Timber Sauga saeveski juhataja Aivar Pukk olukorda toormeturul. ?Samas on Eestis just peenpalgi saevõimsused rohkem välja arendatud.?
Puki sõnul hakkas peenemat palki nappima eriti pärast keskkonnaministeeriumi poolteise aasta tagust määrust, mis lubab raiuda vaid vähemalt saja-aastast mändi, 80aastast kuuske ja 70aastast kaske. ?Mida vanem puu, seda jämedamaks ta kasvab ning seetõttu peenpalki ei jätkugi,? selgitas Pukk.
Eesti suurematest saeveskitest saevad vaid peenpalki Sauga ja Näpi saeveski. Imavere Saeveski, Stora Enso Timber Paikuse saeveski ja Toftan saevad nii jämedat kui ka peent palki.
Paikuse saeveski tegevdirektori Tõnu Järve andmeil saevad nemad 90 protsenti jämedat palki ja vaid 10 protsenti peent palki. ?Meil jäi palginappuse tõttu mullusest tootmismahust täitmata kümme protsenti,? rääkis Järv ja lisas, et nad loodavad mulluse tootmisplaani täita tänavu. ?Mängime osa importkanaleid ringi,? lisas Järv.
Männipalki saagiva Toftani juhataja Tiit Kolgi sõnul jäi neil mullune tootmisplaan täitmata mitte toormenappuse, vaid ümberkorraldustega kaasnenud ajakao tõttu. Toftan investeeris 46 miljonit krooni uude laudade sorteerimisliini ning kuivatitesse.
?Töötajate koolitamine ja uue liini käivitamine võtsid esimesel kaheksal kuul hoo maha,? rääkis Kolk.
Samas rõhutas Kolk, et viimasel neljal kuul saavutasid nad tööviljakuse, mis lubab alanud aastal mulluse toootmisplaani ehk 120 000 kuupmeetrit saetoodangut täita.
?Me ei täitnud küll mullu tootmisplaani, kuid läbi aegade parima tulemuse tegime siiski,? seletas Kolk.
Toftan tootis eelmisel aastal 102 000 kuupmeetrit saetoodangut. Toftani eelmine rekord ? 97 000 kuupmeetrit saetoodangut ? pärines 1993. aastast.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?