Euroopa aktsiaturud langesid täna sarnaselt Aasiale ja järellainetusena eilsele Ameerika aktisaturgude langusele.
Euroopa peamised aktsiaturud olid kella 14.30ks umbes 0,6-0,8 protsenti miinuses.
Langus tuli reaktsioonina USA keskpanga eile avalikustatud Föderaalreservi Vabaturu Komitee 14. detsembri istungi protokollile, mis tõstatas agressiivsema intressitõusu ohu.
Mõned USA intressimäärade üle otsustava komitee liikmetest kartsid toona suurenevat inflatsioonilist survet ja nägid märke võimalikust liigsest riskivõtmist. Märkideks liigsest riskivõtmisest on firmavõlakirjade vähene tootluspreemia võrreldes valitsuse võlakirjadega, esmaste aktsiaemissioonide arvukuse suurenemine, ettevõtete liitumiste ja ülevõtmisaktiivsuse kasv ning spekulatsioonid kinnisvaraturul (ühepereelamud ja kondomiiniumid).
Sellest tulenevalt kardetakse aktsiaturul nüüd intressitõusu USAs. Võiks ju küsida, mis läheb Euroopa ettevõtetele korda USA intressitõusukartused. Hiina, ülejäänud Aasia ja Euroopa toodab kaupa suuresti USA tarbijatele. Väsimatud USA tarbijad ostavad need kaubad ära. Kui sealsetele tarbijatele jääb intressitõusu tõttu vähem raha kätte, siis ei saa nad enam sama palju samade hindadega kaupa tarbida. Kui tarbijad on sunnitud tarbimist piirama võivad nad eelistada odavamat toodangut. Selles osas on vaevavalt Euroopal midagi Hiinaga kaasa rääkida. Intressitõus võib lüüa USA tarbijaid karmilt, kuigi abiks on see, et intressid on ikka suhteliselt madalal tasemel. Samas pole USA tarbijatel sääste, kõik on juba kulutatud ja tarbimiseks on ka ohtralt laenu võetud. Kinnisvaralaenud nõuavad oma osa sissetulekutest. Suurem osa USA laenudest on õnneks fikseeritud intressiga pikaks ajaks, mitte mõneks kuuks nagu on Eestis kombeks. Kui tarbimiseks pole raha jätkunud, on võetud uut laenu lisaks kinnisvara tagatisel, mille hind on tõusnud, kasutades raha tarbekaupade ostmiseks või teise-kolmanda korteri, maja või suvila ostmiseks.
Kui Euroopa ettevõtetel muutub võrreldes Aasia omadega USA kui peamise tarbija turule turustamine keerulisemaks, siis võib nende käive väheneda ja kasum kahaneda. Kui nii, siis miks maksta nende ettevõtete aktsiate eest sama palju kui varem?
?Intressid panevad taas muretsema,? ütles Ceros Vermögenverwaltungi fondijuht Mike Bayer Bloombergile. ?See ei ole kindlasti aktsiatele hea. Aktsiatele on kolm olulist mõjurit: intressid, intressid ja veelkord intressid. Intressitõus võib avaldada uskumatult halba mõju ettevõtete kasumitele ja majandusele.?
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.