Praegu on Eestis halenaljakas olukord, kus tehakse suuri soodustusi kinnisvarasse rahapaigutajatele. Säästjaid ja investoreid koheldakse halvemini.
Kui soetatakse eluase ja seda kasutatakse vähemalt kaks aastat alalise eluasemena, saab seda müües kasumi kätte maksuvabalt. Lisaks saab eluasemelaenuintressid maksustatavast tulust maha arvata.
Eraisiku tulu maksustatakse mitmekordselt. Esiteks maksustatakse töötasu tulumaksuga. Kes tarbivad palga ära, maksavad lisaks käibemaksuks 18 protsenti. Need vähesed, kes suudavad säästa ja raha näiteks aktsiatesse investeerida karistatakse säästlikkuse eest taas tulumaksu nõudmisega teenitud tulult (praegu 24 protsenti). Hoiustajate olukord on parem ? nemad ei pea intressidelt tulumaksu tasuma, kuid tavahoiuseintress jääb inflatsioonile alla. Seega rahakaotus. Topelt ei maksustata neid, kes ostavad kinnisvara alaliseks eluasemeks ja müüvad selle, asudes taas uuele ringile.
Minu arust on õhutab riik praeguse poliitikaga tarbimist ja kinnisvarabuumi ning nende läbi laenamist. Eesti Pank võib kiristada hambaid, kuid Eestis pole säästmist maksunduslikult motiveeritud välja arvatud II ja III pensionisamba ja investeerimisriskiga kindlustuse tooted.
Nii mõneski riigis jagatakse väärtpaberiinvesteeringute puhul tulu investeerimistuluks või spekulatiivseks tuluks vastavalt väärtpaberite hoidmise ajale. Näiteks Saksamaal olid eraisikutele kasum väärtpaberiinvesteeringutelt tulumaksuvaba, kui neid hoiti pikemalt kui üks aasta. Alla üheaastast rahapaigutust nimetati spekulatiivseks tuluks ja maksustati tavapäraselt. Kinnisvarainvesteeringuid loetakse Saksamaal spekulatiivseteks, kui neid hoitakse alla kümne aasta. Selles valguses toetatakse Eestis kinnisvaraspekulatsioone. Ka USAs tehakse väärtpaberiinvesteeringutelt maksunduslikus mõttes vahet spekulatiivsetel ja investeerimistehingutel vastavalt nende varade hoidmisele.
Kas meil peaks asja sama keeruliseks tegema? Vabastaks lihtsalt kõik väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust või kohandaks neile sarnastelt eluaseme müügist saadud tulule nullmaksumäära, kui väärtpabereid on hoitud vähemalt kaks aastat.
Seotud lood
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“