Duisenberg ajas konservatiivset intressipoliitikat

Tänase Äripäeva kolumni autori (vt Euro on suureks kasvanud), Euroopa Keskpanga esimese presidendi Wim Duisenbergi ülesanne oli titaanlik. Küpsete, majanduslikult ning poliitiliselt arenenud riikide valuutade põhjal tuli luua uus konkurentsivõimeline valuuta.

Pealegi tuli euro ilmale väga ebasobival ajal. Ühisraha peamine konkurent, USA dollar, oli katkematult tugevnenud juba neli aastat. USAs 1992. aastal alanud majanduskasv võttis üha kõrgemaid tuure, Wall Streetil tegid aktsiate hinnad ja indeksid järjest uusi rekordeid.

Euroopal ei olnud suurt midagi vastu panna. Majanduskasvu kiiruse tipp oli saavutatud mõni aasta varem ning kasvu aeglustumise märgid joonistusid välja üha selgemini. Kahe valuuta intresside vahe oli euro loomise ajal 1,75 protsendipunkti, mille tõttu voolas raha USAsse, Euroopale jäid üksnes riismed. Euro tugevnes vaid oma esimesel kauplemispäeval, 4. jaanuaril 1999. Pärast seda algas kestev kursilangus, mis päädis 2000. aasta oktoobris 0,8272 dollariga euro kohta, see tegi tollaseks dollari kursiks 18,92 krooni. Euro nõrgenes esimese 20 kuuga 40 protsenti.

Eurooplastele ei meeldinud, kui nende valuuta muudkui nõrgenes ja nõrgenes. Euro kursi languse peasüüdlaseks peeti Euroopa Keskpanga presidenti, st Wim Duisenbergi.

Võrreldes USA Föderaalreservi juhi Alan Greenspaniga peeti teda lausa saamatuks ja paljud nõudsid Euroopa Keskpanga juhi tagasiastumist.

Greenspan nautis 1990. aastate lõpus pooljumaluse seisust. Keskpank tegutses intressipoliitika juhtimisel jõuliselt ja operatiivselt. USA majanduskasv näitas neil aastatel numbreid, mis kõlbasid iseloomustama kiiresti arenevaid arengumaid, mitte aga arenenud turumajandusega lääneriiki. USA valuuta oli üle võtmas seni kulla ja ?veitsi frangi pärusmaaks olnud turvavaluuta funktsiooni.

Hoolimata laus­kriitikast jäi Duisenberg endale kindlaks. Ta toonitas korduvalt, et Euroopa Keskpanga põhiülesanne oli ja on hindade stabiilsuse hoidmine ning nii kaua, kui euro nõrgenemine ei ohusta stabiilsust, pole keskpangal põhjust euro kaitseks sekkuda.

Pärast börsimulli lõhkemist hakkas USA keskpangal taas kibekiire ? seekord intressimäärade langetamisega. Peagi hakkas dollari kurss langema. Jälle jäi Duisenberg võrreldes Greenspaniga konservatiivseks. Nüüd aga sattus kriitikatule alla USA keskpanga juht, kellest tehti tehnoloogiamulli lõhkemise peasüüdlane.

Seega on Duisenbergi kannatlik meel ennast ära tasunud ja nüüd oleme jõudnud juba sinnamaani, et euro kurss on tõusnud ehk juba liigagi kõrgele.