Eestist läks ELi tööjõudu kümme korda rohkem kui juurde tuli

Elamisloa alusel Eestis elav Euroopa Liidu (EL) kodanik eraldi tööluba taotlema ei pea. Samas vormistati kodakondsus- ja migratsiooniameti teatel eelmisel aastal ELi liikmesriigi kodanikele elamisload töötamiseks 450 juhul, ettevõtluseks 149 juhul ning muul alusel ? näiteks õppimine ? 944 korral.

Mullu euroliidu kodanikele kokku antud 1543 elamisluba on pea samas suurusjärgus ainuüksi nende inimeste arvuga, kes siirdusid Eestist pärast ELi laienemist 1. mail tööle Iirimaale.

Aastapäevad tagasi Nor­dea Panga juhi kohale asunud Christer Rosenström sai Eestis elamisloa töötamiseks 2004. aasta alguses.

Eelneva kogemusega Lätis-Leedus võrreldes oli protseduur tema sõnul kiire ja ilma liigse bürokraatiata: ?Täitsin avalduse, andsin allkirja ja käsin korra oma nägu näitamas ? see oli kõik.?

Sama kinnitas ka eelmise aasta märtsikuus Eestisse asunud Prisma Peremarketi juht Leena Laitinen.

Tema sõnul sai töötamiseks vajaliku elamisloa formaaluste täitmisel osaliselt abiks olla tööandja, ta ise pidi vaid korra kodakondsus- ja migratsiooniametis kohal käima allkirja andmas.

?See oli minu jaoks uus asi, 93?94 Saksamaal töötades pidin ise kõik tegema,? tõdes Laitinen.

Eelmisel aastal ELi tööle läinud eestlaste koguarvu küsitletud riigiinstantsid hinnata ei oska, sest andmed on seni puudulikud ning osa inimesi töötab n-ö mustalt, end registreerimata.

Siiski näitavad ka ametlikud arvud, et nn töötajate iive küünib kordades Eesti kahjuks. Sotsiaalministeeriumi kommen­taa­ri kohaselt prog­noosis enamik ELi uute liikmesriikide migratsioonipotentsiaali hindavatest analüüsidest, et emigreerub kuni 4 protsenti rahvastikust.

Eesti puhul tähendaks see umbes 55 000 inimest.

Kui Iirimaal oli eelmise aasta maist novembrini töötamiseks registreerunud 1475 eestlast, siis Suurbritannias oli maist septembrini seda teinud 1340 eestlast.

Soome tööturuministeeriumi andmeil sai mullu jaanuarist aprillini Soomes tööloa 3163 eestlast ning maist novembrini 1441 eestlast.

Rootsist konkreetsed andmed puuduvad, kuid on teatatud, et Eesti poolt ei ole tööjõu sisseränne pärast Eesti ELiga liitumist oluliselt suurenenud.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Soome puhul tõenäoline pigem eestlastest töölesiirdujate hulga suurenemine pärast 1. maid ning töölubade arvu järsk vähenemine viitab sellele, et enamik kasutab ELi piires kehtivaid teenuste vaba liikumise võimalusi ning töötajad lähetatakse Soome tööle ja Eesti firmad teevad Soome firmadele allhankeid.

Palju kasutatakse ka võimalust lähetada renditöötajad teise riiki.