Eesti tänavune kilupüügikvoot Läänemerel suurenes 56 650 tonnini (mullu 43 200 t) ja räimepüügikvoot 13 218 tonnini (mullu 10 406). Liivi lahes on räimepüügikvoot 16 972 tonni (mullu 18 130).
Kuna paljude Euroopa Liidu vete kalaliikide varude seisund on jätkuvalt halb, siis oli üldine tendents püügikvootide vähendamise suunas, teatas keskkonnaministeerium.
Ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul on vaatamata Liivi lahe räimepüügikvoodi mõningasele vähenemisele Liivi lahe räimevarude olukord ajalooliselt siiski ühel kõrgemal tasemel. Teadlaste hinnangul püütakse Läänemere idaosas püügikvootidega lubatust 30?40% rohkem turska ning tursavarude olukord on aastaid halvas seisus. Edaspidi kontrollitakse püügikvootidest kinnipidamist rangemalt. Eesti tursapüügivõimalus Läänemerel on sel aastal 1112 tonni mulluse 1336 tonni asemel.
Loode-Atlandil kehtestati Eestile järgmiseks aastaks raipüügi- ja esmakordselt ka süvalestapüügikvoot. Ain Soome sõnul on Eesti jaoks Loode-Atlandil olnud olulisimad krevetipüügivõimalused ja krevetipüügipäevade arv.
Püügikvoodid kinnitati aasta lõpus toimunud ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu koosolekul.
Autor: ÄP
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.