PM: Maksuamet koondab jaanuaris väed võitluseks ümbriku- palkadega

Jaanuari keskel Tallinna maksu- ja tolliameti peakontoris kogunev seltskond on tõenäoliselt suurim ja kirjum neist, mis on Eestis mustalt makstava palga pärast kunagi kokku kutsutud. Ajurünnakul istuvad maksu- ja tolliametnike kõrval ministeeriumide ametnikud, tööinspektorid, omavalitsusjuhid, haigekassa ja töötukassa esindajad ning lisaks neile ka ametiühinguliidrid ja tööandjate keskliidu juhid, kirjutab Postimees.

See kokkusaamine peaks leidma relvad, millega võidelda musta tööjõu kasutamise ja ümbrikupalkade maksmise vastu. Ainuüksi eelmisel aastal jäi riigil konjunktuuriinstituudi andmetel saamata 1,6 miljardit maksukrooni.

Võrdluseks ? selle 1,6 miljardi eest võinuks riik mullu tõsta kõigi õpilaste koolilõuna raha 12 kroonilt 48 kroonile, osta 300 uut tuletõrje-päästeautot või ehitada 20 tänapäeva nõuetele vastavat koolimaja või kolm vanglat.

Jõumeetoditest efektiivsemaks relvaks peavad ümbrikupalkadega võitlejad inimeste teadlikkuse tõstmist ning propagandat illegaalse sissetuleku vastu, mis muudaks nii selle saamise kui maksmise Eestis häbiasjaks.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helmi sõnul vajab ümbrikupalkade teema laiemat käsitlemist. «Ümbrikupalgad mõjuvad laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsivad iga ühiskonnaliikme heaolu, seepärast peab võitlus illegaalse töötasu vastu olema laiem kui ühe ametkonna tegevus.»

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis nägi probleemi ühe lahendusena seda, kui ka tööandjate liit saaks endale suuremad õigused turujärelevalveks.

Teiseks pakkus ta positiivsemaid meetmeid, nagu näiteks logo väljamõtlemist, mida ausad ettevõtjad võiksid kasutada teatud kvaliteedimärgina. Nii nagu on poes paljudel Eesti toiduainetel.