Järvamaa Koostöökoda leiab, et tulevane Tapa vald peab kuuluma Järvamaa koosseisu
Täna toimunud Järvamaa Koostöökoja koosolekul võeti vastu pöördumine, milles taunitakse regionaalministri töörühma otsust, et Tapa linna, Saksi valla ja Lehtse valla ühinemisel tekkiv omavalitsusüksus ? Tapa vald peab kuuluma Lääne-Virumaa koosseisu, teatas Järvamaa omavalitsuste liidu esindaja. Koostöökoda leidis, et komisjoni otsus ei lähtu tegelikust olukorrast ja ei pidanud tõsiselt võetavaks töörühma esimehe ajakirjanduse vahendusel kõlanud väidet, et nii otsustati, kuna Tapa asub Rakverele lähemal kui Paidele.
Järvamaa Koostöökoda analüüsis olukorda ja on seisukohal, et just Järva maakonda kuulumine tagab tulevase omavalitsuse jätkusuutliku arengu, kuna suurem osa Tapa linna loomulikust tagamaast asub Järvamaal. Lisaks Lehtse vallale kuulub sinna veel Ambla vald. Ambla vallavolikogu lükkas Tapa linna ühinemisettepaneku tagasi eelkõige sellepärast, et nägi ohtu tulevase omavalitsuse võimalikus kuulumises Lääne-Virumaale.
Koostöökoda leidis, et kuigi aegade jooksul on kunagise Ambla kihelkonna alasid korduvalt jagatud ja taas liidetud, pole paikkonnas kunagised sidemed kadunud. Need loovad uuele omavalitsusele hea aluse toimimiseks Järvamaa koosseisus.
Pöördumine saadetakse vabariigi presidendile, peaministrile ja regionaalministrile.
Järvamaa Koostöökoda on moodustatud maavanema ja omavalitsuste liidu esimehe poolt arutamaks Järvamaa jaoks olulisi probleeme ja koostöö kavandamiseks maakonna arengust huvitatud jõudude vahel. Selle koosseisu kuuluvad parlamendierakondade maakonnaorganisatsioonide juhid, Järvamaalt valitud Riigikogu liikmed, endised maavanemad ja omavalitsuste liidu esimehed, mittetulundusühingute ja ettevõtjate esindajad.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.