Tallinn ja turvafirma Falck loobusid õiguskantsleri nõudmisel Tallinnas parkimistrahviga seni kaasnenud ebaseadusliku menetlustasu nõudmisest.
Seetõttu võidab juba alates 1. detsembrist iga pealinnas parkimise eest tasumata jätmise eest trahvi ehk viivistasu saanud inimene 59 krooni, mille ta oli pidanud varem alusetult Falckile loovutama, kirjutab Postimees.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis juba oktoobris AS Falck Eestile kirja, milles märkis, et Tallinnas parkimise viivistasusid määrav firma rikub tema hinnangul seadust.
Jõksi sõnul oli seadusevastane, et Falck algatas viivistasude sissenõudmisega täitemenetlust ? seda võiks teha vaid linn ? ja kasseeris selle eest seadusega sätestamata lisaraha.
Õiguskantsler põhjendas, et avalikku võimu teostatakse maksudest koguneva tulu eest, millega makstakse kinni riigi- ja omavalitsusasutuste tegevus. Sestap ei tohi need asutused enam inimestelt võimu teostamise eest tasu küsida, välja arvatud eraldi ettenähtud riigilõivud.
Näiteks ei tohi politsei inimese kinnipidamise eest temalt raha võtta.
Sisuliselt küsis Falck menetlustegevuse eest ? parkimistrahvide väljanõudmise ja mittemaksmise korral kohtutäituritele edastamise eest ? raha topelt.
Tallinna abilinnapea Kaupo Reede ütles, et õiguskantsler juhtis linnaametnike tähelepanu sellele, et linn võib küll erafirmale edasi anda parkimistasu kontrolli ja viivistasu määramise õigused, kuid viivistasu määramisega seotud menetlustoimingute tegemise õigus on ainult linnaametnikel ning selle delegeerimine ei vasta seadusele.
«Lepiti kokku, et uuest aastast hakkab menetlustoimingutega tegelema linnaamet,» lausus abilinnapea. «Alates 1. jaanuarist on võetud linna transpordiametisse tööle inimene, kes tegeleb parkimise viivistasuotsuste menetlusega.»
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.