Tööandjal selle aasta puhkusegraafiku planeerimiseks aega vaid jaanuari lõpuni

?Tööandja saab kuni selle kuu lõpuni koostada puhkuste ajakava töö korraldamise huvidest lähtudes,? selgitas advokaat Tiia Kruusmaa. ?Kui tööandja puhkuse ajakava töötajale jaanuarikuu jooksul teatavaks ei tee, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal, teatades sellest kaks nädalat ette.?

Reval Hotel Olümpias on puhkuste ajakava süsteemi kasutatud juba aastaid. Graafik valmib tavaliselt detsembris, jaanuaris tutvustatakse seda töötajatele allkirja vastu, rääkis Reval Hotel Olümpia personalijuht Tiiu Vilms.

Olümpia hotellis on puhkused aasta peale ära jagatud, need on enamasti kahes osas ja erinevatel aastaaegadel, kuid kõige tähtsamaks peetakse Vilmsi sõnul siiski lapsi, kelle vanemate puhkusesoove arvestatakse eelisjärjekorras.

EAKLi õigussekretäri Tiia Tammelehe sõnul peab tööandja võimalusel arvestama ka töötajate soovidega. Kindlasti tuleb arvestada alaealise ning tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötaja sooviga; samuti vanema sooviga, kes kasvatab kuni 7aastast last. 7?10aastase lapse vanemale peab tööandja puhkust võimaldama lapse koolivaheajal. Tööandja ei saa dikteerida, millisel vaheajal lapsevanem puhkuse peab võtma.

Üks katkestamatu puhkuse osa, mille töötaja välja võtab, peab olema vähemalt kaks nädalat. ?See on põhjendatud sellega, et inimene vajab taastumiseks vähemalt kaht nädalat,? selgitas Tammeleht. Ülejäänud puhkuseosad võivad olla lühemad ja nende suhtes lepivad töötaja ja tööandja eraldi kokku. Seaduse järgi võib poolte kokkuleppel puhkuse üle viia graafikus sätestatust erinevale ajale samal tööaastal. Kui puhkuse üleviimist taotleb tööandja ja kokkulepet töötajaga ei saavutata, on töötajal õigus jääda puhkusele puhkuste ajakavas ettenähtud ajal. Juhul, kui tööandja ei tee töötajale puhkuste ajakava teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

Puhkusetasu makstakse töötajale täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Kui tööandja seda ei tee, on töötajal seaduse järgi õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.

Kui Eestis puhkuse ajal haigestunud töötaja saab haiguslehel oldud päevad hiljem puhkusena välja võtta, siis väljaspool Eestit haigestunud inimene seda ei saa. Ka ei saa ta haigusraha, kuna perearst keeldub arvestamast välisriigi arsti väljastatud tõendit ja selle alusel haiguslehte kirjutamast. Kas see on õige?

Töötaja haigestumine puhkuse ajal on üks puhkuse kasutamist takistav asjaolu sõltumata sellest, kas töötaja haigestus kodu- või välisriigis. Sel juhul on nii töötajal kui ka tööandjal ühepoolne õigus puhkust n-ö pikendada või siis kokku leppida saamata jäänud puhkuseosa üleviimises muule ajale.

Puhkuse kasutamist takistanud asjaolu olemasolu peab töötaja tõendama. Seega, kui töötaja haigestub välisriigis puhkusereisil olles, peab ta pöörduma selle riigi arsti poole, kes talle ka haigestumist tõendava dokumendi väljastab. Nimetatud dokument õigustab nii puhkuse pikendamist või saamata jäänud puhkuseosa kokkuleppelist üleviimist muule ajale kui ka ravikindlustushüvitise väljamaksmist haigekassa poolt.

Juhul, kui tööandja ei aktsepteeri töötajale välisriigis välja antud tõendit, peab ta tõendama vastupidist.

Haigusraha saamiseks piisab haigekassale ka välisriigi arsti tõendist. See tõend tuleb esitada tööandjale, kes edastab selle haigekassale. Perearsti ei ole vaja tülitada juhul, kui haiguse lõpp sai fikseeritud. Kui haiguse lõpp ei ole fikseeritud, peab seda tegema perearst.