OMX Baltic−0,08%267,76
OMX Riga−1,21%867,41
OMX Tallinn−0,26%1 714,06
OMX Vilnius0,28%1 046,09
S&P 5000,61%6 086,49
DOW 300,69%45 014,04
Nasdaq 1,3%19 735,12
FTSE 100−0,28%8 335,81
Nikkei 2250,5%39 472,65
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%110,48

OMX Baltic−0,08%267,76
OMX Riga−1,21%867,41
OMX Tallinn−0,26%1 714,06
OMX Vilnius0,28%1 046,09
S&P 5000,61%6 086,49
DOW 300,69%45 014,04
Nasdaq 1,3%19 735,12
FTSE 100−0,28%8 335,81
Nikkei 2250,5%39 472,65
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%110,48

11.01.05, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alo Kullamaa ? edukaim fondijuht

Kullamaa töötab Sampo Baltic Asset Managementi fondijuhina alates 1997. aastast. Tema valdusalas olev Sampo Uus Euroopa Fond alustas tegevust 1999. aastal.

Kullamaa sõnul sobib tema hallatav fond neile, kes oskavad elada kõikumistega. ?Investeerimisel tuleks arvestada, et ka tulevikus võib kohati suuri kõikumisi esineda,? möönab ta.

Kullamaa loodab, et temas on võimalikult palju investeerimisgurusid Warren Buffettit ja Benjamin Grahamit. Just need finantskuulsused on talle eeskujuks.

Küsimusele, kes on Eesti parim fondijuht, vastab Kullamaa, et selle saab teada paarikümne aasta pärast. Kõige suurem väljakutse fondijuhi ametis on tema sõnul järjepidevalt head tööd teha. Oma tööpõhimõttetena nimetab Kullamaa aktsiate hoolikat valikut ja distsiplineeritud kauplemist.

Eriti optimistlik on Sampo fondijuht käesoleval aastal Uus Euroopa väiksemate ettevõtete aktsiate osas. Samuti teeb tal meele rõõmsaks lootus, et Eestis ja ka Poolas on börsile oodata uusi ettevõtteid. Kullamaa sõnul on aktsiaturgudel ka õnnel, juhusel ja ennustamisel liiga suur roll. Näiteks Jukose juhtum muutis Venemaal eelmise aasta suhteliselt nutuseks, muidu oleks võinud aasta tulla väga ilus.

Küsimusele, kas Eestis ja teistes Balti riikides on juba börsimulli märke näha, vastas Kullamaa, et ?erinevalt 90ndate lõpu mullist taksojuhid aktsiatest veel ei räägi ? väidetavalt räägivad nad täna kinnisvarast?. Lisaks selgitas ta, et toona olid krahhi taga kohalikud kergitajad, täna tõusevad hinnad peamiselt välisraha sissevoolu tulemusena.

?Ohtlik on see, kui võimalikke negatiivsed faktoreid ignoreerima hakatakse ning tähtsustatakse järjest rohkem asju, mis peaksid juhtuma kunagi tulevikus,? möönis ta.

?Ma küll ei ole kindel, et näiteks mõni USA või Lääne-Euroopa fondijuht väga täpselt teab, mida ta Balti riikidest ostab, aga ta peab seda tegema ja valik ei ole suur,? märkis Kullamaa.

Enamik Eesti avatud investeerimisfondidest jäi tänavu võrdlusindeksitele alla, indeksit lüüa suutis ainsana Hansa Venemaa aktsiafond, mida juhib Alvar Roosimaa.

Vene indeksis RTS on äärmiselt suur osakaal naftaaktsiatel. ?Eelmise aasta edu võti oli õigeaegne taganemine Jukosest ja sellele aktsiale alternatiivide otsimine,? ütles Roosimaa. Ta märkis, et raha paigutati näiteks meediafirmasse ja kohalikesse telekommunikatsioonifirmadesse.

Ta täpsustas, et kui juunis ja juulis Vene aktsiad langesid, siis hoiti veerand fondi mahust lihtsalt rahas. Augustis, kui oli näha, et Vene aktsiaid oli üle müüdud, siis osteti aktsiaid tagasi. Alates loomisest eelmise aasta juuni alguses on head tootlust näidanud ka Trigoni Teise Laine fond.

Poole aastaga on fondi tootlus olnud 41,77 protsenti.

Trigon Capitali varahalduse juhi Kristel Kivinurm-Priisalme sõnul ei ole veel olemas võrdlusindeksit Euroopa Liiduga alles liituvate riikide nagu näiteks Rumeenia ja Bulgaaria aktsiatele ja seetõttu pole fond ka põhitabelis.

Äripäeva börsitoimetus valis 2004. aasta parima fondi, arvestades eelmise aasta tootlust ja osaku liikumist võrdlesime võrdlusindeksiga (benchmark).

Eelmisel korral võttis Äripäev parimat fondijuhti valides aluseks fondijuhtide eneste saadetud võrdlusindeksid. Nende kahe näitaja kohapunktid liideti. Mida vähem fond punkte sai, seda kõrgemale ta paigutus.

Tänavu otsustas börsitoimetus pärast tuliseid vaidlusi mõõta kõiki ühe vitsa järgi. Seetõttu jaotati fondid nelja gruppi.

Esimese grupi moodustavad peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa suunitlusega fondid, nendeks on Sampo Uus Euroopa Fond, Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond, Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond ja Ühispanga Kasvufond.

Varem, kui Ühispank investeeris fondi varadest Venemaale enam kui 50%, käis ta Vene kategooriasse. Hetkel on suurem osa fondi varadest Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiates. Selle grupi võrdlusindeksiks võtsime Budapesti börsi arvutatava CESI. Indeksi hinnatõusu võtsime Bloombergist.

Balti riikide suunalisi fonde on kolm: Sampo Balti IF, Trigon Balti Aktsiafond ja Hansa Balti Kasvufond. Selle grupi võrdlusindeksiks võtsime Balti 30, mida arvutab Äripäev ise.

Omaette kategooria moodustavad Hansa Venemaa aktsiafond ja Trigoni Teise Laine Fond.

Parima fondijuhi valimisega alustas Äripäev 2003. aastal. Siis valiti paremateks Toomas Reisenbuk Trigon Capitalist ja Vadim Ogne?t?ikov Hansapangast.

Äripäeva börsitoimetus valib parimat fondijuhti igal aastal.

Seotud lood

Sisuturundus

03.12.24, 08:00

Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja

Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Alo Kullamaa ? edukaim fondijuht

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised