Välisinvesteeringute maht mullu vähenes

EASi vanemnõunik välisinvesteeringute alal Andrus Viirg ütles, et kuigi aasta kokkuvõte pole veel valmis, jääb prognoosi kohaselt mullune välismaiste otseinvesteeringute kogumaht ilmselt natuke alla 2003. aasta tasemele, mis oli 12,5 miljardit krooni. Selleks aastaks ootab EAS otseinvesteeringute osas kasvu ning 2006. aasta prognoosi kohaselt ületab investeeringute maht ühe miljardi euro ehk 15,6 miljardi krooni piiri, lisas ta.

?Eelmise aasta neljandas kvartalis algas Eesti suurima green field-investeeringu, haavapuitmassi tehase Estonian Cell ehitus Kundas,? ütles Viirg, viidates samuti tänavu nii Sillamäe kui ka Tallinna sadamasse tehtavatele investeeringutele. ?Kui 2003 oli kaubanduskeskuste aasta, siis järgnevad on tööstuse, transpordi ja arengu aastad,? märkis ta.

?Selline Harju keskmine. Oleks võinud rohkem olla, arvestades seda, et liitusime ELiga ja riskitase jätkab alanemist,? hindas investeerimispanga Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu mullust otseinvesteeringute mahtu. ?Eestisse ei tulnud erakordselt suuri investeeringuid, kuid jätkus normaalne investeeringute voog,? tõdes ta.

Tallinna Tehnikaülikooli majan­dus­­professori Jaak Lei­manni sõnul on säärane 10 miljardi krooni tase püsinud viimastel aastatel enam-vähem stabiilne, hüpete taga on Kunda tehase laadsete üksikute suurinvesteeringute mõju. ?Eks see ole realistlik suurusjärk,? ütles ta. ?Me pole nii atraktiivsed, et siia tuleks investeeringuid nii revolutsioonilises mahus, nagu võiks loota,?

Samas võiks Leimanni hinnangul välisinvesteeringuid olla rohkem: ?Eesti igast kümnest ruutmeetrist üks-kaks ei karju investeeringu järele, küll aga ülejäänud.? Professor märkis, et ilmselt võtab Eesti täielik kordategemine ? korralike teede, infrastruktuuri, majade rajamine ? umbes sama palju aega, kui kestis okupatsiooniaeg.

Kui arvestada edasisi investeeringumahtusid, siis prognoosis Leimann Ida-Virumaa muutumist üha perspektiivsemaks piirkonnaks. Samuti lausus ta, et laienenud ELi tingimustes on erinevalt suurettevõtetest veel Soome ja Rootsi väikeettevõtteid Eestisse ümber kolimas.

Eesti Panga statistika andmeil tehti möödunud aasta kolme kvartaliga Eestisse investeeringuid 8,26 miljardi krooni ulatuses, sellest enamik ehk kolm miljardit krooni tuli Soomest. Taani ja Rootsi osatähtsus oli mõlema puhul ligi 0,9 miljardit krooni. Valdkonniti tehti enim investeeringud kaubandusse ? 1,8 miljardit krooni, finantsvahendus sai 1,7 miljardit ning töötlev tööstus 1,5 miljardit krooni.