Ansip lubas Tallinna Sadamast dividendide võtmise üle vaadata

Ansipi sõnul on näiteks reisilaevanduse puhul riigile raha teenimine teisejärguline eesmärk, sest laevade toodud turistide tehtud ostud toovad palju rohkem raha sisse. Tema sõnul tuleb sadama investeerimisvajadusi silmas pidades vajadusel riigi dividendipoliitika üle vaadata. Ka on 10% varade tootlus tema sõnul muinasjutt. ?Sellisel juhul jääksid Eestis paljud investeeringud tegemata,? lausus ta.

Ansipi sõnul pole reisijateveo tasude tõus enam päevakorras ja 12. novembril sadama nõukogu tehtud kompromissotsus rahuldab nüüd ka Tallinki. ?See laevafirma pole enam ammu ühe seltskonna seiklus, vaid kogu Eesti riigile väga oluline äri,? selgitas minister, kelle sõnul on Tallink niigi tänavu mitme tagasilöögi osaliseks saanud, nii et selle varade tootlus on juba 7% peale langenud.

Ansipi sõnul ei olnud suvel pakutud uued sadamatariifid vastuvõetavad neile, kellele need olid kehtestatud. Tänaseks on tema sõnul toimunud olulised muutused ja veeteede ametile on esitatud kompromissvariant, mis näeb ette sadamatasude tõusu indekseerimist vastavuses inflatsiooniga nagu mujal Euroopas. Sellised absurdsed tõusud nagu Victoriale 59% ja Romantikale 44% ning keskmiselt 26% on tema kinnitust mööda ammu ära unustatud.

?Reederid ja operaatorid vajavad kindlustunnet aastakümneteks. Ühe monopoolse äriühingu katse tõsta tarfiife juba üle 50% kahjustab kogu Eesti ettevõtluskeskkonda ja selle negatiivne mõju väljub kaugele merenduse sfäärist,? rääkis Ansip.

Sadamaoperaatorite liidu tegevjuht Ago Tiiman avaldas arvamust, et riik ei peaks endale kuuluvast äriühingust, mis vajab arenguks suuri investeeringuid, 75% kasumist dividendidena välja võtma.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et 2005. aasta riigieelarve koostamisel, kui olid üleval sellised pakilised teemad nagu parvlaevaühenduse korraldamise finantseerimine, mille majandusministeerium oli jätnud eelarvesse planeerimata, leppis ta kokku 2005. aastaks Tallinna Sadama dividendideks 311 miljonit krooni. ?Minu jaoks on üllatav, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma seisukohta jälle muutnud. Mis siis ikka nii oluliselt on muutunud võrreldes suvega Tallinna Sadama majandustegevuses? Tahaksin väga teada nende muudatuste põhjuseid,? lausus Veskimägi. ?Sellisel lähenemisega on võimatu midagi planeerida, kui pidevalt seisukohta muudetakse. Ilmselt on meie arusaamad Tallinna Sadama ja riigi äriühingute haldamise poliitikast Andrus Ansipiga tõesti erinevad.?

?Minu arusaam on, et riik peab käituma riigina ja seisma oma huvide eest. Riigil kui omanikul on huvi oma vara panna normaalse tootlusega tööle ja mitte ajada mingit muud, äraspidist loogikat,? ütles rahandusminister.

Veskimägi sõnul on arusaamatu, et sadamatasusid pole korrigeeritud aastast 1997. ?Leian, et ka uute sadamatasude valguses jääb Tallinna Sadama 9% varade tootlus mõõdukaks ning üsna oluliselt alla transiidiahela teiste osapoolte tootlusnäitajatele,? lisas ta.

Tallinna Sadama juhatuse liige Mart Tooming ütles, et on tõepoolest saanud ministrilt heakskiidu sadamatasude tõusu uuele variandile ja see puudutab nii reisi- kui kaubalaevandust. Kompromissvariant toob endaga palju väiksema keskmise sadamatasude tõusu kui esialgu planeeritud 26%, lubas ta. See, et kümne aasta jooksul pole tariife tõstetud, kuid sadam on kogu aeg investeerinud, pole tema sõnul loogiline.

Tooming ütles, et loodab 21. jaanuaril toimuvalt nõukogu koosolekult juhi paikapanekut, sest lahendamist ootavad mitmed strateegilised küsimused. ?Tallinna Sadam ei taha olla Eesti laevanduse hauakaevaja rollis,? lausus ta.