Helsingi ja Tallinna vahelisel kopteriliinil vedas Copterline mullu 68 000 inimest, mis on pisut vähem kui 2003. aastal, kuid kasvatas siiski käivet.
Kauppalehti kirjutas, et ettevõttel jäi n-ö leidmata umbes 15 000 reisijat, mida veel mullu kevadel lubati. Juhatuse esimees Kari Ljungberg selgitas vahet sellega, et suvel 2004 oli kopterilende vähem kui suvel 2003. Reisijate arvu mõjutas ka hinnapoliitika. Copterline tõstis tunduvalt piletihinda ja vähendas sooduspakkumisi.
Firmajuhid, kes Copterline 18minutilise kestvusega lendu kasutavad, on kurtnud, et sõiduplaanidest tihti ei peeta kinni ja osa väljakuulutatud reise jääb ära. Ljunbergi sõnul põhjustas seda eelmise aasta augustis jõustunud nõue, et lendurid peavad pidama kohustuslikke pause, kuid nüüd on uues sõiduplaanis see juba arvesse võetud.
Eurodes oli Copterline Tallinna-lendude müük mullu 10% kasvanud ja eriti aasta viimases kvartalis. Siis kasvas reisijate arv neljaniku ja hinnad viiendiku, võrreldes 2003. sama perioodiga.
Üheksa kopteriga lendava firma käive 2004. aastal oli ligi 14 miljonit eurot (219 miljonit krooni), üle 2 miljoni võrra rohkem kui 2003. aastal. Ettevõttes töötab sada inimest.
Lähikuudel otsustab ettevõte, kas osta uus, 24kohaline kopter, mis hakkas lendama 2006. aasta lõpus. Välistatud pole liini avamine Riiga, samuti lennuühendus Turu ja Tallinna vahel.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.