Viimaste aastatega on ehitusteenuste pakkujate arv kasvanud jõudsalt. Lehereklaamid ja internetiküljed pakuvad kümnete kaupa firmasid, kes lubavad, üks soodsamalt kui teine, ehitada tellijale kõike, alates majakarbist ning lõpetades võtmed-kätte-variandiga. Sageli jääb ainult selgusetuks, mida siis tellija oma raha eest ikkagi saab.
EKO Majade müügijuht Leemet Tamme soovitab esmalt tellijal läbi mõelda ja jõuda selgusele, millist tulemust ikkagi soovitakse töövõtjalt saada. Milline peab välja nägema tulevane kodu? Ja alles siis tuleks täpselt ja detailselt kokku leppida tehtavate tööde mahtudes, tähtaegades ja maksumuses. Kasutatavate siseviimistlusmaterjalide osas on väga oluline lepingus või selle lisades fikseerida materjalide liikide kaupa markeeringud ja nende vastavus kvaliteedinõuetele ehk siis sertifikaatide olemasolu.
Kõiki lisakulusid on Tamme arvates teoreetiliselt võimalik ette näha, küll aga pole võimalik ilma täiendavate lisakulutusteta ette ennustada nende maksumust. Näiteks on vundamendi tegemisel raske ette määrata ilma täiendavate geoloogiliste uuringuteta mulla- ja täitetööde tegelikku mahtu ja selle maksumust. ?Kindlasti tuleb aga tellijat teavitada sellest, mida lepingus kokkulepitud hind sisaldab ja mida ta ei sisalda,? selgitab Tamme. ?Selles osas on kohalikul turul kuni tänaseni võimalik leida päris palju ehitajapoolset hämamist.?
Keskmist hinda on EKO Majade puhul väga raske välja tuua. ?Igal majal on oma hind, mis lepitakse kokku tellija ja töövõtja vaheliste läbirääkimiste tulemusel,? ütleb Tamme.
Kui rääkida muudatustest projektis siis, EKO Majade puhul ei ole võimalik muuta ainult vundamendi põhiplaani ja vahelae kandetala asukohta. Teised muudatused on lubatud.
Kodikas Kinnisvara ja Ehituse OÜ juhatuse liikme Joel Parve sõnul on klentide leidmisel määravaks pikaaegne ehituskogemus ja tuttavate soovitused. ?Raske on müüa esimest-teist maja, kümnendaga on see juba tunduvalt lihtsam,? selgitab Parve.
Kodikas Talot pakub majasoovijale mitmeid variante. ?Kuigi meie kodulehel on olemas majade näidisprojektid, siis reeglina tüüpmaja ei tellita,? räägib Parve. ?Vastavalt tellija soovidele teeme projekti ja soovi korral saab ka ehituse käigus erinevad muudatusi teha. Siiski oleks parim, kui juba planeerimisel kõik võimalikult täpselt läbi mõeldakse.? Hilisemad ümbertegemised tähendavad ajakadu ning lisakulu.
Enim tahetakse maju, kus elamispinda 120?130 ruutmeetrit. ?Pisut eakam ostja eelistab isegi sajaruudust maja. Kui lapsed on kodust läinud, pole suurt pinda vaja, pealegi on maja kulud siis suuremad,? selgitab Parve. Samuti püütakse tema sõnul jääda alati ka kokkulepitud eelarve raamidesse.
Tartlase Thomas Kiilaspää sõnul said otsustamisel Kodumajatehase ASi ruumelementidest valmismaja kasuks määravaks ettevõtte head näitajad ja usaldusväärsus.
?Enne otsustamist sai uuritud ka internetist teiste firmade pakkumisi, ent kui Kodumajatehase toodangust 90 protsenti läheb Põhjamaadesse ja seal suudetakse edukalt konkurentsis püsida, siis see on piisav põhjus usaldamiseks,? selgitab Kiilaspää. ?Pealegi sobis mulle nende terviklik lahendus, see, et maja müüdi koos krundiga, mis vähendas sekeldusi krundi soetamise ja ehitaja leidmisega tunduvalt.?
Kui firma on oma tegemistega hätta jäänud, lõpetatakse tegevus, vahetatakse nime ja alustatakse taas kergeuskliku ostja otsimist. Ja neid leitakse ikka ja jälle, põhjuseks ilusad lubadused, soodne ehitushind. Lõppeda võib see aga sellega, et ehitus jääb pooleli, ettemaksud on tuulde visatud ja hulk närve kulutatud.
Alati tasuks vältida suurte ettemaksude tegemist, alustatakse tavaliselt 10?20% sissemaksest ja hiljem tasutakse eraldi iga valminud etapi eest.
Ka poolelioleva majakarbi ostmisel tasuks kaasata asjatundjaid, et hinnata ehituslikku seisukorda. See aitaks vältida hilisemaid lisakulutusi ja ümbertegemisi. Nii kulus näiteks ühel tuttaval soojustatud majakarbi olematu soojustuse asendamiseks kümneid tuhandeid kroone.
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.