• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,57%39 500,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,39
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,57%39 500,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,39
  • 11.01.05, 10:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töösurmasid oli mullu 34

Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel hukkus 2004. aastal tööülesannete täitmisel 34 töötajat.
Üks tööõnnetus liikluses oli nn 'grupiline tööõnnetus' 5 töötajaga, neist 3 surid.
34-st surmaga lõppenud tööõnnetusest juhtusid 8 liikluses, 3 kallaletungi tagajärjel, 2 sõjaväelasega teenistusülesannete täitmisel, 1 koolitusseminaril välismaal. Seega 34-st õnnetusest 14 ei toimunud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tagajärjel.
Otseselt tööga seotud tööõnnetustes (20 juhtumit) põhjustas surma 8 juhul kõrgelt kukkumine, 4 juhul oli põhjuseks kukkuv-paiskuv objekt.
Tööülesannete täitmisel hukkus 2002. aastal 35 ja 2003. aastal 31 töötajat -
seega mulluste töösurmade arv jääb laias laastus kahe eelmise aasta tasemele.
Paremad olid 2001. (30) ja 2000. aasta (26), hoopis rohkem oli töösurmasid 1995. (61), 1998. (56) ja 1997. aastal (50).
Märkimisväärne on aga see, et peaaegu kolmandik (10) hukkunutest olid naised. 2003. aastal ei juhtunud naistega ühtki surmavat tööõnnetust, 2002. aastal oli neid juhtumeid 3, 2001. aastal 4.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele