Varastatu tagasisaamine eeldab tähelepanelikkust

Kui mõni ese on varastatud, soovitab Tartu politseikomissar Tarmo Stokkeby teha esmalt politseile avaldus, kus varastatu kirjeldatakse. See lisatakse andmebaasidesse. Kui varastatud ese mõne reidi käigus politsei kätte satub, saab avalduse esitanud inimene vara tagasi.

Stokkeby sõnul on tihti probleemiks, et kättesaadud kraami ei suudeta identifitseerida, sest kuriteo ohvrid pole politseisse avaldust teinud. Sellepärast pakubki politsei leitut politseisaadetes. ?Inimestel, kes sattunud kuriteo ohvriks, soovitan vaadata,? lisab Stokkeby.

Kuigi politsei otsib taga eelkõige varastatud asju, ei lükata Stokkeby kinnitusel tagasi ka neid, kes teatavad kaotatud asjadest või toovad jaoskonda leitud asju. Viimast juhtub sageli, kinnitavad rohked politseiladudesse toodud leiud.

?Tuuakse isegi jalgrattavrakke. Seisab aasta, mis oleme kohustatud hoidma ja siis läheb omavalitsusele või utiliseerimisele,? ütleb Stokkeby ja lisab, et väärtuslikumad asjad, mille hinnad küündivad tuhandetesse kroonidesse, leiavad tavaliselt aasta jooksul omaniku.

Üht-teist on kaotatud varanduse leidmiseks ka ise võimalik ära teha. Näiteks panna kuulutused ajalehte või raadiosse. Kui varastatud asja pakutakse tagasi müüa, soovitab Stokkeby kindlasti nõustuda, kuid üleandmisele tuleks kutsuda politsei. ?Seda juhtub tihti, et kui pakutakse tagasi, peame kurjategija kinni,? räägib Stokkeby. Kui vähegi alust ebaausust kahtlustada, võtke ühendust politseiga. Ega me pea alati vilkuritega kohale tulema, lisab ta.

Omapäi ei tasu kurjategijalt asju tagasi ostma hakata. Kurjategija pöörab lepingu valdavalt enda kasuks, nendib Stokkeby. Nii võib ka elu ja tervise ohtu seada.

Kui varandus on linnas kaduma läinud, tasub küsida tee äärde jäänud avalike hoonete valvelaudadest, sest leiubüroosid Eestis pole. Tartu avas küll kaks aastat tagasi leiubüroo, kuid see on vaid linna kodulehel (aadress www.tartu.ee/leiubyroo), kuhu kaotatust või leiust saab teate jätta. Selle kasutamine on siiski võrdlemisi aktiivne, nädalas lisandub kümmekond leidu. Leidudest ja kaotustest saab riputada üles ka pildi.

Stokkeby soovitab astuda läbi ka pandimajadest, sest mõnikord võib olla kaotatud või varastatud ese sinna sattunud, kuigi seda pigem erandjuhtudel. Kui leiate enesele kuuluva eseme pandimajast, naaske politseiga. ?Ei soovita kohapeal hakata maid jagama. Võib tekkida konflikt, sest valdaja ei pruugi teadagi, et ese on varastatud,? ütleb Stokkeby. Kõige kindlam tõestus on ostudokument, lisab ta.

Äripäeva küsitletud Tartu ja Tallinna pandimajad aga välistasid võimaluse, et legaalsest pandimajast võiks leida varastatud kaupa, sest pandilepingu sõlmimisel küsitakse isikut tõendavaid dokumente ja politseinikud teevad sagedasti pandi­majadesse reide. Alandav, kui saadetakse otse siia, hästi loll varas tooks pandimajja, resümeeris üks Tartu pandimaja klinditeenindaja. Siiski käivad inimesed Pelguranna Pandi­maja klienditeenindaja Kersti sõnul oma kaotatud ja varastatud asju pandimajades otsimas. Leida võib neid tema hinnangul aga vaid registreerimata ehk mittelegaalsetest pandimajadest.

Pandimajadest tõenäolisemalt võib oma asju leida turult, kus regulatsioon nõrgem. ?Turg, kas tahame või ei taha, on koht, kus aeg-ajalt liigub varastatud asju,? ütleb Stokkeby. Näiteks on Tartus varastatud jalgrattad ilmunud välja Viljandi turul. Siiski nendib ta, et politsei ei jõua turgude kontrollimisega tegeleda.

Autor: Kristo Mäe