Lõunanaabrite automüük astub Eestile kandadele

Kui Eesti automüük kasvas mullu võrreldes 2003. aastaga napid neli protsenti, siis lõunanaabrite uute sõiduautode müük kasvas suisa hüppeliselt. Eriti Lätis, kus müük kosus 29 protsendipügala võrra. Kuid ega ka Leedu automüüjad lätlastele palju alla jäänud, kasv 26%.

Samas tasub Leedu automüügistatistikasse suhtuda teatud reservatsiooniga. Sealse automüüjate liidu andmete järgi müüsid nad mullu üle 15 000 uue sõiduauto, Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni (ACEA) andmetel müüdi Leedus aga mullu uusi sõiduautosid alla 10 000. Erinevus tuleneb sellest, et Leedu automüüjad kipuvad oma koostatavasse statistikasse reeksporti lisama, samuti lisavad nad sinna kuni 3,5tonnised tarbesõidukid. ACEA kasutab vaid autoregistri andmeid ja lähtub üksnes reaalsest uute sõiduautode registreerimisest.

Kuid see selleks. Ka ACEA andmetel on Leedu uute sõiduautode müük kasvanud 2003. aastaga võrreldes umbes veerandi võrra, ehk väga suurt erinevust suhtarvus ei ole. Samal ajal, kui mõlemad lõunanaabrid on oma turuosa Balti riikide automüügis jõudsalt kasvatanud, on Eesti turuosa vähenenud tervelt 5%. Kui aastal 2003 oli Eesti osa Baltimaade kogumüügis 43% (Läti 24% ja Leedu 33%), siis 2004. aastal kahanes Eesti osakaal 39 protsendile. Iseenesest ei ole selles midagi iseäralikku, sest arvestades elanike arvu, peabki Leedu-Läti müük koguarvult olema suurem kui Eestis. Elanike arvu ja müügi suhte põhjal on lõunanaabritel veel pikk tee käia, et Eestile järele jõuda.

Müüduim automark kolme Balti riigi peale kokku oli juba teist aastat järjest Toyota, teisele kohale jäi Peugeot ja kolmandale tõusis Volkswagen. Uute ja samas väga eksootiliste autode lisandumises registrisse edestasid lätlased aga eestlasi. Näiteks registreeriti Lätis mullu üks uus Lamborghini, üks Aston Martin jt.