Nafta hinnaks siseturul võib jääda sel aastal keskmiselt 15 dollarit barrel ja maaklerfirma Aton Capital Group peanalüütiku Steven Dashevski sõnul ei ole lootustki, et ulatub möödunud aasta novembris nähtud 25 dollarini barrel. Põhjusena toob ta ?strukturaalse ülepakkumise?.
Venemaa naftakompaniid müüvad umbes veerandi naftatoodangust siseturul ning sealne madal hind sööb ettevõtete, nagu Surgutneftegaz, Tatneft ja Ritek kasumeid, sest nad ekspordivad suhteliselt vähe. Lukoili, Sibnefti ja Jukost see aga nii palju ei mõjuta, sest neil on rohkem jõudlust töötlemiseks ja naftatootmiskulud on samuti väiksemad, kirjutas Aton eile avaldatud raportis.
Nafta sisehinnad kukkusid Venemaal järsult sellepärast, et eelmise aasta 1. detsembril jõustus rekordiline ekspordimaks 13,77 dollarit barreli eest, aga nafta hind maailmaturul oli selleks ajaks juba langenud. Kuna aga Venemaa korrigeerib ekspordimaksu naftale iga kahe kuu tagant, siis alates veebruarist langeb see 11,32 dollarile barrel.
Kuna naftatorude maksimumvõimsus on saavutatud, ning jõe- ja raudteetransport on liiga kallis, siis on ettevõtetel tihti kasulikum müüa kodumaal odavalt kui eksportida ja maksta sellelt kallist maksu. Nafta sisehinda langetab transpordihindade kerkimine.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.