Püssi linn lahendas oma üle 20 miljoni kroonise võla

Sellega stabiliseeris linn oma finantsseisundi ning pääseb edasistest kohtukäikudest ja võimalikust linna arvete arestimisest.

'Tänane volikogu ja linnavalitsus on viimase kahe aasta jooksul teinud suure hulga poliitiliselt ebapopulaarseid otsuseid, mis olid aga hädavajalikud linna majandamise ümberkorraldamiseks,? ütles Püssi linnavolikogu esimees Teet Kuusmik.

Kuusmiku sõnul ühendati selle ajaga linna lasteaiad ja tühjad korterid koondati ühte kortermajja, seejuures kompenseeriti elanikele ümberkolimine. Aktiivselt tegeletakse täna ka üüri- ja kommunaalvõlglastega ning mitmes valdkonnas on ümber korraldatud kommunaalmajandus jne.

?Need on tegevused tagavad linna suutlikkuse katta edaspidi oma kohustused. Võlakohustuste kõrvalnõuete vähendamiseks on peetud keerulisi ning aeganõudvaid läbirääkimisi. Lahenduste leidmisele on kaasa aidanud suur hulk inimesi,' lisas Kuusmik.

Püssi linnal tekkis võlgnevus 1996.aastal, kui linn ostis endale konteinerkatlamaja ja hakkas ise tegelema sooja tootmisega. Lühikese ajaga tekkisid võlad kütuse müüjate ja viivisvõlad panga ees. Finantsraskused tipnesid 2002.aastal katlamaja müügiga ning kohalike valimiste edasilükkamisega kandidaatide puudumise tõttu kahel korral. Täna tegeleb sooja tootmisega linnas suurim tööandja AS Repo Vabrikud.

Püssi linna peamisteks prioriteetideks lähiaastatel on elamumajanduse korrastamise lõpuleviimine, Püssi tööstusala väljaarendamine ja elukeskkonna parandamine. Viimase puhul viiakse ellu suur hulk noortele suunatud projekte. Ida-Virumaa linnade seas on just Püssis kõige madalam tööpuudus, kõige noorem elanikkond ning kõige rohkem Eesti kodakondsusega kodanikke.