Hiljutine suuruputus hävitas ostjate huvi mereäärsete kinnistute ostmise vastu

Spetsialistide hinnangul mereäärsete majade hinnad siiski veel kukkuma pole hakanud, ent praegu on neid raskem müüa. Samas kui tänavu peaks veel samalaadne uputus tulema, pole kellelgi enam huvi osta mitme miljoni eest villat uputuse piirkonda. See lööks kallite majade hinnad oluliselt alla.

Kaanon Kinnisvara tegevdirektor Härmo Haljaste sõnab teemat kommenteerides: ?Mere­äärsete kinnistute ostuotsused tehakse edaspidi kaalutletumalt. Kindlasti muutub inimeste teadlikkus veekoguäärsete kinnistute ostmisel ? uuritakse topograafilselt kaardilt samakõrgusjooni, madalamates kohtades arvestatakse pinnase tõstmise ja kalda tugevdamise vajadusega.? Ta siiski ei usu, et uputused veel märkimisväärset mõju mereäärsete kinnistute väärtusele avaldavad.

ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht möönab, et mingi mõju maa tehingutele see ilmselt avaldab. ?Aga pigem arvan, et see avaldab mõju nende lähituleviku likviidsusele, kui hinnale. Möödub kuus kuud kuni üks aasta ja inimestel ei meenugi enam üleujutused,? avaldab Saa lootust. ?Kuna olukord tekkis veel ka talvel ehk ajal, mil maade turg vaiksem, siis kevadeks on paljud selle unustanud,? sõnab Saa. Ta ennustab siiski, et hoolikamalt hakatakse vaatama ehk maa kõrgust merepinnast ehk hinda lähevad pankadel asuvad merevaatega kinnistud, kuhu vesi otse merest kahju tegema ei pääse. Samuti peaks Saa sõnul arvestama maja konstruktsiooni puhul maja asukohaga, et see peaks kindlasti vastu tugevatele mereäärsetele tormidele.

Samas tekitas uputus spekulantidele huvi kahjustatud maju odavalt kokku osta, arvestades, et elanikud ei jõua neid ise remontida. ?Arvan, et mõned sellise tegevusega kindlasti üritavad tegelema hakata,? arvab Saa. ?Õnnestuda võib see spekulantidel vanematele inimestele pakkumisi tehes ehk siis neile, kellel puudub raha remondiks ning olemasolev elamine ei ole enam elamiskõlblik,? ütleb ta. Siiski usub ta, et selliseid majaomanikke ei ole palju.

Pärnu kinnisvarafirma LVM Kinnisvara Maakler Ingmar Saksing usub samuti, et lühiajaliselt võib uputus avaldada negatiivset mõju. ?Kui tormid ei muutu sagedaseks ja jäävad korduma senise intervalliga (1924, 1967, 2005), siis kevad-suveks olukord stabiliseerub,? avaldab Saksing lootust. Samas kinnitab ka Saksing, et on suurenenud spekulantide huvi rannaäärseid maju odavalt kokku osta.

Arco Vara turundusjuhi Kadri Lindpere sõnul mõjutab uputus kinnisvara hindu. ?Kahtlemata on Läänemaad raputanud tormilaine avaldanud mõju ka sealsete mereäärsete kinnistute väärtusele, peamiselt küll emotsionaalses pildis. Kindlasti jälgitakse senisest kõrgema tähelepanuga vee­piirist seatud ehituskeeluvööndi piiranguid ning ka kinnistu kõrgust merepinnast,? kinnitab Lindpere, ent möönab, et veekogu ääres või lähistel asuvad kinnistud läbi aegade olnud siiski hinnatud.

Ta prognoosib, et kliendid hakkavad eelistama pigem merepinnast kõrgemal asuvaid kinnistuid. ?Tähelepanu on senisest enam suunatud ka võimalikele loodusjõudude mõjule,? kinnitab Lindpere.

Pärnu linnavalitsuse hinnangul on hiljutise tormi kahjustuste esialgne kogukulu linnas üle 347 miljoni krooni.

Linnavalitsus on linna üleujutuse piirkonnas kaardistanud 775 elamut, neist 759 esimesele korrusele oli tunginud vesi. Eraisikute elamufondi taastamise kulu on hinnangulistelt 241 miljonit krooni.

Kõik andmed on esialgsed ja siia lisandub täiendavaid kulusid. Ka ei sisalda see kahjusumma nt Pärnu elamu­te kodusisutust ega elanike autosid­.

Ettevõtlussektorist on laekunud teateid 58 ettevõtte kahjude kohta 95 miljonit krooni ulatuses. Riigiasutuste esialgne kahju on hinnanguliselt üle 3 miljoni krooni.

Linnaelanikelt oodatakse jätkuvalt teavet katastroofi tagajärgede likvideerimiseks vajamineva abi kohta linnavalitsuse sotsiaalosakonnas, selle kontorites ning linnakantseleis. Taotluse vormi saab paberkandjal linnavalitsuse kantseleist, sotsiaalosakonnast või selle piirkondlikest kontoritest. Abitaotluse saab saata ka e-posti teel aadressile [email protected]

www.parnu.ee